Linda Raits - õpetaja, kes levitas näitlemispisikut hoole ja armastusega

25. aprillil oleks viiulikeelne kunagine õpetaja, näiteringide juhendaja, unustamatu kolleeg ja Puhjas kultuurielu edendaja Linda Raits saanud 91aasta­seks.

Tahan meenutada Linda Raitsi lavas­tajatööd Kaimi ja Puhja koolis. Tänu Linda Raitsile on mitu põlvkonda naka­tunud näitemängupisikust ja hakanud armastama teatrit.

Oli aasta 1945. Noor õpetaja Linda mää­rati sõjajärgsesse Kaimi kooli õpetajaks. Õppetöö kõrval alustasid tööd ka kohe ringid, sest oli vaja masendava sõjaaja järel midagi, mis tõstaks inimeste mee­leolu. Näiteringi hakkas juhendama tõeline maa sool Helmi Väli, kes hil­jem sai teeneliseks õpetajaks ja lahkus Kaimist Puhja kooli. Näitejuhi koht jäi tühjaks ja Lindast saigi uus näiteringi juhendaja, sest vanade tõekspidamiste ja traditsioonide järgi pidi ühes endast lugupidavas maakoolis olema teiste ringide kõrval ka näitering. Lindal oli soov teha midagi suuremat: rohkete tegelaste, dekoratsioonide ja valgustu­sega näidendeid.

Linda esimeseks suuremaks näidendiks oli Kaimis „Tuhkatriinu". Esimene õn­nestumine andis julgust ja nii valmisid üksteise järel õhtut täitvad tegelasroh­ked, põhiliselt muinasjutunäidendid: „Okasroosike", „Helepunane lilleke", „Põial-Liisi", "Lumivalgeke ja 7 pöial­poissi", „Igavesti haljad palmid", „Pipi Pikksukk" jne.

„Pipi Pikksukk" jäi viimaseks näiden­diks Kaimi koolis. Näiteringide ülevaa­tusel maakonnas saadi esimene ja va­bariigis 4. koht.

1976. aastal tuli Lindal hüvasti jätta Kaimi kooliga selle sulgemise tõttu. Sama aasta sügisel tuli Linda Puhja kooli, kus ta oli ise õppinud ja mida ta väga armastas.

Puhja koolis ei olnud sel ajal näiteringi juhendajat ja kokkuleppel direktor Kir­sipuuga tuli Lindal võtta ka näitering oma hoole alla. Võõraste õpilastega oli raske alustada. Esimestel aastatel kasu­tas Linda oma näidendites Puhja koo­li tulnud Kaimi õpilasi. Peagi liitusid esimesed huvilised Puhjast. Esimeseks näidendiks oli „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Peaosades mängisid Kaja Udso (Kauts) ja Meelis Udso, kellest sai päriselus ka paar.

Lindale jäid ka esimesed lõbusad pöial­poisid igavesti meelde: Ingrid Lehtma (Pokk), Aivar Foht, Tiit Kõnnussaar, Tiia Vihand, Anneli Otsing, Signe Mül­ler, Katrin Gottlob.

1980/1981 otsustati võtta mängukavva Arro-Normeti muusikaline komöödia „Rummu Jüri". Näidendis osalesid ka noored õpetajad. Sellest ajast alates muutus traditsiooniks õpetajate esinemine koos õpilastega.

Puhja perioodi mahub veel palju näi­dendeid: „Tüdruk ja aprill", „Nimed marmortahvlil", „Noorem vend" ja pal­ju teisi. Viimaseks näidendiks oli Kitz­bergi „Külajutud".

Endised õpilased - näiteringlased meenutavad Linda Raitsi järgmiselt:

- ääretult mõistev, hooliv, intelligent­ne;

- hingelt noorem kui mõni näiteringla­ne;

- eriline anne valida olemasolevale seltskonnale ainuõige näitemäng, suu­repärane oskus rolle jagada;

- tal oli eriline aura ja ta oli imeline ini­mene;

- igas olukorras käitus väärika ja soliid­se daamina;

- oli professionaal.

Linda Raits oli Puhja kooli toredamaid ja meeldejäävamaid õpetajaid, kes sü­damest soovis edendada Puhja valla haridus- ja kultuurielu.

Linda Raits töötas 14 aastat näiteringi juhendaja ka Puhja Seltsimajas. Seltsi­maja näitering saavutas tema juhenda­misel maakondlikel harrastusnäiterin­gide ülevaatustel alati silmapaistvaid tulemusi. Nende aastate jooksul tõi näitetrupp ülevaatustelt koju hulga­liselt tunnustusi, mis kõik algasid ni­metusega „Parim": lavastus, lavaline koostöö, lavakujundus ja kostüümid, meesnäitleja, naisnäitleja, meeskõrval-osatäitja, naiskõrvalosatäitja.

Linda Raitsi lavastusi iseloomustas oskus valida õigeid osatäitjaid, tempokus ja tegelasterohkus. Ta oli nõudlik lavaku­junduse ja kostüümide valikul. Inime­sena ja näitejuhina oli Linda Raits äär­miselt tagasihoidlik, mõistev, hooliv, taktitundeline ja heatahtlik.

Näiden­dite valikul olid Linda Raitsi erilisteks lemmikuteks läbi aegade laulumängud ja operetid. Nendesse lavastustesse olid kaasatud ka seltsimaja laulu- ja tantsu­kollektiivid. Suurlavastustest jõudsid Puhja Seltsimajas tema käe all lavale "Kosjasõit", "Haljas aas", "Valge Hobu­se võõrastemaja" ja "Rummu Jüri". Näi­teringijuhina on tema märkused leebed ja edasiviivad. Nii päikselist, kõrge eani fantastilise silma, mälu ja igas mõttes sirge seljaga inimest kohtab elus har­va.

Linda Raits levitas näitlemispisikut Puhjas hoole ja armastusega. Paljud tema kunagised koolinäiteringlased jät­kasid rõõmuga näiteringides kaasalöö­mist kas Puhja Seltsimajas või mõnes teises Eestimaa paigas.

Linda Gottlob, endine õpilane ja kolleeg,
Kaja Udso, näiteringlane nii Puhja koolis kui seltsimajas
__________________________________________________________________________

Fotol: Aasta 2001, H. Lumeti ja A. Meringi muusikal „Rummu Jüri". Seltsimaja näitering tänab oma armastatud juhendajat. Lavastus saavutas Tartumaa harrastusnäitetruppide ülevaatusel parima lavastuse tiitli. Lisaks tunnustati Meelis Udsot parima meesnäitleja tiitliga ja Kaja Udsot parima naisnäitleja tiitliga. Žürii esimees Lembit Eelmäe kirjutas Linnalehes: „Puhja truppi vaadates unustasin, et tegu on rahvateatriga. Eriti tugev oli näitlejate laululine külg." Foto autor Kalju Tisler