Selle aasta maikuus saab Luunja nais rahva tantsu rühm Klopandi 35-aastaseks. Tähtsat sünnipäeva peetakse Luunjas 18. mail. Tantsurühma juhendaja Anneli Kann rääkis sünnipäevast ja Klopandist ning eesti rahvatantsust üldiselt.
Klopandi 2013. aastal Tartumaa tantsupeol
FOTO: Kodu Uudised
Kuidas Klopandi oma 35. sünnipäeva tähistab?
Tavaliselt rahvatantsurühmad tähistavad oma sünnipäeva kontserdi ja peoga. Kuivõrd minul on see esimene suur sünnipäev Klopandiga, otsustasin teha tantsulise lavastuse, mis jutustaks tantsi jatele olulise ja südamelähedase loo. Lavastuses avame naise olemust ja otsime üldnaiselikkust ning selle tähendust. Kuivõrd meil on Luunjas igakevadiseks traditsiooniks tantsurühmade kontsert, siis tulevad ka teised Luunja valla tantsurühmad ja esitavad lisaks oma kavasid. Pärast etteasteid toimub ka pidu.
Klopandi on esinenud Soome-Eesti tantsupeol, milliseid tähtsaid momente oskad veel 35 tegutsemisaastast välja tuua?
2012. aastal käisime tõepoolest seal. See oli suur ettevõtmine ja kuivõrd me eelneval aastal koolinoorte tantsupeole ei saanud, leidsime, et see kuluks meile ära. Projektide ja sponsorite kaudu õnnestus peaaegu ilma enda kuludeta Soomes ära käia. Kuid rääkides kogu tegutsemisajast, siis kuivõrd olen alles alates 2010. aastast selle rühma juures, ei saa ma päris kõigi eest rääkida. Siiski usun, et koolinoorte tantsupeod on alati tähtsad. Üldtantsupeole me ei ole veel saanud, pooleteise nädala jooksul selgub, kas seekord õnnestub. Väga tähtis on kindlasti igal aastal toimuv vabariiklik õpetajate rahvatantsufestival, mille üheks algatajaks Klopandi ka on.
Samuti on Klopandi Luunjas festivali korraldanud. Arvan, et see on riikliku tähtsusega panus.
Kust tuleb nimi Klopandi?
Üks Klopandi endine juhendaja tegi tantsu nimega „Klopandi". Sünnipäevapeo lavastuses esitame seda esimese tantsuna, et meelde tuletada, kust me tuleme. See oli külvajate tants. Tegelikult on „Klopandi" ka Muhumaalt pärit humoorikas laulumäng. Sõna ise tähendas plaksutamist. Originaalelementidega lavastuslikku tantsu saab sünnipäeval samuti näha.
Kui palju erinevaid tantse üldse eesti rahvatantsude seas on? Mida see traditsioon täpsemalt endast kujutab?
Lühidalt selgitades jaguneb Eestis rahvatantsutraditsioon laiadeks plokkideks. Folkloorseid tantse on vormierinevusi arvestades kokku sadu. Osad rühmad tantsivadki neid algkujul või seatakse neid tänapäevasemaks ja kasutatakse palju erinevaid elemente.
Pärast 1920ndaid ja 30ndaid hakkas rahvatants Eestis õitsema ja sealt pärinevaid tantse nimetatakse rahvatantsu kuldvaramuks. Sinna alla käivad tuntud tantsuloojate tantsud, tinglikult võib ka „Tuljaku" nende sekka arvata. Lisaks veel uuslooming, mis sageli põhineb folklooril, kuid on siiski autorilooming. Neid esitatakse ka näiteks tänapäevase muusika saatel.
Kui populaarne rahvatants Eestis praegu on?
Meeletult populaarne, ainuüksi Tartu maakonnas on hetkel 22 naisrühma peole pürgimas. Need on iganädalaselt harjutavad rühmad, kes kategoriseeruvad vastavasse vanusegruppi. Lisaks on veel ka need, kes ei kandideeri. Mass on suur ja konkurents on tihe.
Huvitavaid fakte:
Luunja naisrahvatantsurühm Klopandi alustas tegevust 1978. aastal Liis Koskeli juhendamisel.
1980. aastast juhendas rühma Vilma Aunapuu.
Rühmas on koos tänaste tantsijatega erinevatel aegadel tantsinud 45 tantsijat.
Repertuaaris on olnud umbes 70 tantsu.
2 aastat on rühmas tantsinud sakslanna Ines Radü.
Rühmas on solistina esinenud Ainar Annus.
2002. aastal võttis rühm endale nimeks Klopandi Luunja KK endise õpetaja Lehte Kanguri loodud tantsu järgi.
2004. aastal sai tantsurühm uued rahvariided.
2010. aastast juhendab tantsurühma Anneli Kann. Tänaseks on Klopandi liikmete eestvedamisel vallas kolm koolilaste-, üks lasteaialaste- ja üks segarahvatantsurühm.
