Võidupüha paraad toimub Valgas ja Valkas
Tänavusest Võidupüha paraadist kujuneb Kaitseliidu ja Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemerssadze ühine kaitsetahte väljendus, sest Võidupüha paraadil osalevad ka lätlaste üksused ning paraad hõlmab Valga ja Valka linna.
Võidupüha pidustused algavad traditsiooniliselt 23. juuni hommikul kell 9 võidutule läitmisega Valga Vabadussõja ausamba juures. Võidutuli sünnib tavakohaselt eelmisel päeval Noorte Kotkaste poolt muistsel viisil süüdatud muinastulest ja Eesti Sõjameeste Tori mälestuskiriku altaril süüdatud, sõdades langenute mälestustulest. Et tänavune aasta on üldlaulupeo aasta, liitub võidutulle ka Võidupüha ajal Valgas viibiv laulupeotuli. Vabadussõja ausamba juures ühendatakse kolm tuld võidutuleks - need saadab Vabariigi president laiali kõigisse maakondadesse, kus neist juba hiljem süüdatakse kohalikud jaanituled. Vabadussõja ausamba juures antakse kätte ka Võidutule medalid tänavustele tuletoojatele.
Nendeks on sel aastal igast Kaitseliidu malevast abielupaar või elukaaslased, kes on mõlemad aktiivselt tegevad Kaitseliidus ja Naiskodukaitses. Tavakohaselt kõneleb seal ka peaminister, sel aastal siis esmakordselt Taavi Rõivas. Võidupüha üritused jätkuvad Valgas jumalateenistusega EELK Valga kirikus algusega kell 10.
Võidupüha keskne üritus, Võidupüha paraad algab Kesk tänaval presidendi saabumisega kell 11. Paraadiks rivistatakse üles üle 1300 inimese, Eestit esindavad Kaitseliidu Valgamaa, Võrumaa, Põlva, Tartu, Järva, Sakala, Tallinna, Harju ja Alutaguse maleva, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste üksused. Läti osaleb paraadil 8 rühmaga, kokku 300 inimesega. Lisaks osalevad paraadil Vabadussõjas Eesti poolel võidelnud riikide, st Soome, Taani, Rootsi ja Ühendkuningriigi liputoimkonnad. Muusikutest osalevad paraadil Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu ning Läti Kaitseväe orkestrid. Paraadi juhatab Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Meelis Kiili, paraadi võtab vastu president Toomas Hendrik Ilves, kes peab ka päevakohase kõne. Paraadi lõpetab hea ilma korral NATO hävitajate ja Eesti Õhuväe lennuvahendite ülelend.
Paraadilt siirduvad üksused rivikorras kaitseväelisele jalutuskäigule marsruudil Kesk tänav - Raja tänav - Rigas iela - Lugažu park, kus üksused veel kord rivistuvad. Pärast lühikest tseremooniat Valkas siirduvad üksused tagasi alalistesse tegevuspaikadesse.
Kõigil Valga ja Valka linna elanikel on suurepärane võimalus jälgida nii paraadi kui ka jalutuskäiku, samuti paraadi lõpul avatavat sõjatehnika näitust Eesti-Läti piiril Raja tänava ja Rigas iela ühinemiskohal. Samas jagatakse linnarahvale ka sõdurisuppi.
Võidupüha üritustega kaasneb teisigi kultuuriüritusi Valgas nii 22. kui ka 23. juunil, nii et huvilistel palutakse jälgida eelreklaami. Kindlasti toovad Võidupüha üritused Valgas ja Valkas kaasa ajutisi ümberkorraldusi liikluses, millest kindlasti ka kõiki teavitatakse.
Eesti-Läti ühise Võidupüha-paraadi korraldamises leppisid kokku kahe riigi presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Andris Bērziņš.
Keskne Võidupüha paraad toimub Valgas teist korda, esmakordselt oli see piirilinnas 1999. aastal.
Võidupüha üritused toimuvad Kaitseliidu eestvedamisel ka kõigis teistes Eesti maakondades. Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti vägede võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919.
