Valga ja Valka korraldavad koos suure Liivimaa Laulupeo
Ajalooliselt on ühiselt korraldatavad laulupeod toimunud kord Valkas, kord Valgas. Laulupidu avatakse Renè Eespere uudisteose, oratooriumiga "Ante Lucem" pühendatuna Cimzele.
Laulupeol osalevad koorid ligi 2000 lauljaga nii Eestist kui Lätist. Sündmusele annavad professionaalset kaalu Eesti Kontsert ja Läti Kontsert - esinema tuleb Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) ja Eesti Kaitseväe Orkester Peeter Saani dirigeerimisel ning saksofonide kvartett Riiast, laulavad Riia Toomkiriku ja Jāzepa Mediņa nimelise muusikakooli poistekoorid.
Esmaettekandele tuleb Renè Eespere oratoorium "Ante Lucem", mille kannavad ette RAM, Eesti Kaitseväe orkester, Rahvusooperi Estonia solist Renè Soom ja Läti Rahvusooperi solist Ilona Bagele. Läti poolt on esmaettekandes Jānis Petersi luuletsükkel, millele on muusika kirjutanud kolm heliloojat, silmapaistvaim nende hulgas Raimonds Pauls.
Linnapea Kalev Härki sõnul on Jānis Cimze näol meil, eestimaalastel, Läti rahvaga ühine suurkuju, kelle haridus- ja kultuuriline pärand on mõjutanud nii Eesti kui Läti ajalugu.
„Liivimaa Laulupidu ongi pühendatud Jānis Cimze sünniaastapäevale ja tema panuse tähtsustamisele ning jätkamaks Eesti-Läti koorilaulu traditsiooni järjepidevust. Laulupeo nimi - „Cimze kood“ on sümboolne, s.o nagu võti, millega pääseb ligi meie ajalookogemustele, mälestustele, läbi raskuste elus hoitud ja läbi põlvede edasi kantud traditsioonidele ja teadmistele. Kaksiklinn Valga-Valka kutsuvad kõiki osa saama meie ühisest Liivimaa Laulupeost 31. mail."
Cimze seminar (Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar) töötas aastatel 1849-1890 Valgas, kust kasvasid välja tuntud Eesti kultuuri- ja haridustegelased s.h Carl Robet Jakobson, Ado Grenzstein, Hans Einer, Aleksander Kunileid, Joosep Kapp, Aleksander Läte jt.
19. sajandi keskpaiku asutasid Jānis Cimze kasvandikud - nii lätlased kui ka eestlased - aktiivselt laulukoore ja seltse, mis lõi eeldused esimese Eesti üldlaulupeo korraldamiseks, mis toimus 1869. aastal.
