Põltsamaal avati esimesele Eesti lipu õmblejale pühendatud tuba
Alevivanem Carl Schmidti Maja perenaise Ülle Saksniidu sõnul asub Emiline Beermani tuba teisel korrusel nagu kõik toad.
"Tema mälestus on jäädvustatud piltide ja tekstidega seinal. Hiljem on kavas välja arendada ka toale omased eriteenused. See tuba oli meil esimene Superior klassi tuba, mis valmis sai. Seal on kliente juba käinud viis aastat, kuid nüüd me kujundame selle ringi. Oluline on info lipu õmblemisest ja sellest erilisest naisest, mis jõuab majutuse klientideni ehk laiemalt mõeldes saadakse rohkem teada Põltsamaast, meie piirkonnast, siinsest ajaloost ja kultuuriloost," ütles Saksniit.
"Kuna meie maja on ehitatud 1860 ja siin on asunud haigla, koolimaja, eristume eristume teistest külalistemajadest just ajaloo pärast ja nii soovime seda tutvustada. Järgmine tuba, 9, saab Carl Schmidti toaks."
Emilie Rosalie Beermann - kooliõpetaja, kes õmbles valmis esimese sinimustvalge lipu
Emilie Rosalie Beermann oli Põltsamaa kihelkonnakooli käsitööõpetaja, kes õmbles valmis esimese sinimustvalge lipu.
Emilie Rosalia Beermann sündis 16. detsembril 1860 Pilistveres, kus tema isa oli kooliõpetaja. 1863 kutsuti isa Gustav Heinrich Beermann Põltsamaa kihelkonnakooli juhatajaks ning kogu pere asus siia elama. kaheksa lapselise pere vanim tütar Emilie hakkas pärast õpinguid oma isa juhitavas koolis käsitööd ja saksa keelt õpetama. Emilie oli elava loomuga ning rahvuslikult meelestatud neiu. Tema ilu ja elavus vaimustasid kooli noort abiõpetajat Eduard Bornhöhed niivõrd, et tema esimese ajaloolise jutustuse „Tasuja" naiskangelase Emilia von Raupeni prototüübiks sai just Emilie.
1884. a kevadtalvel arutati Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsile lipu valmistamise võimalusi ning Põltsamaalt pärit Karl August Hermanni abikaasa Paula lubas lipu hankimise enda peale võtta. Hermannid ja Beermannid olid sugulased ning suhtlesid omavahel tihedasti - nii juhtuski, et lipu õmblemine sai just Emilie ülesandeks. Põltsamaalt Leihbergi siidipoest osteti sinist, musta ja valget siidi ning kooli õmblusmasinal sai lipp valmis õmmeldud. EÜS-i lipp pühitseti Otepääl 4. juunil 1884. a. Kuna see oli esimene eestlaste seltsi lipp, sai temast peagi kõigi eestlaste jaoks oluline ehk rahvuslipp, Eesti riigi tekkides ka riigilipp. Nõukogude ajal oli lipp peidus ühe Vaimastvere talu korstnajalas ning praegu hoitakse teda Eesti Rahva Muuseumis. Põltsamaal peetakse igal aastal Eesti lipu sünnipäeva, eriti suurelt - rongkäik-etendusega tähistatakse aga ümmargusemaid aastapäevi.
Emilie abiellus oma kolleegi Jaan Lillakuga ja asus elama Sürgaverre, kus ta peagi pärast poja sündi 12. jaanuaril 1896 suri. Ta on maetud Viljandi vanal kalmistul.
