Jaanus Murakas: piimatrahvi tasumine tuleks ajatada kolme aasta peale
Praegune regulatsioon näeb ette, et piima kokkuostjad peavad trahvi ära maksma 2015. aasta oktoobris, pidades trahvisummad kinni tootjatele makstavast piimarahast, kirjutab Saarte Hääl. See, kuidas Eesti riik trahvid talunike käest kätte saab, on Muraka sõnul siseriiklik küsimus ja riigiisade otsustada.
Kuna trahvisummad tulevad tootjatele suured, siis võiks riik Muraka sõnul vastutulelikkust näidata ja ajatada trahvi kogumise kolme aasta peale. Jaanus Muraka andmetel ei tohiks trahvi tasumise ajatamine kolme aasta peale Eesti riigile probleem olla, sest riik ei pea trahviraha tasuma ühekorraga, vaid tasaarveldab trahvisumma mingi teise raha arvelt, mida Eesti riik Euroopast saab. “Trahv ei tähenda kohest väljaminekut riigikassast, sest tegelikult raha ülekandmist suure tõenäosusega ei toimu,” lisas ta.
Muraka sõnul lööb piimatrahv paradoksaalsel moel kõige valusamini tootjaid, kes on ehitanud uued farmid, suurendanud lehmade arvu – võtnud oma õlule piimasektori arendamise. “See on väga valus ja kibe, aga see on paratamatu, need on reeglid, mille järgi me elame,” tõdes Murakas. “Majandus peab kasvama, ärid peavad kasvama ja kõik, kes kasvavad, need ka kvooti ületavad,” märkis Jaanus Murakas, lisades, et paljudes riikides sunnib perefarme suurenema lausa riiklik poliitika, et konkurentsis püsida.
Siiski on Eesti piimaliidu juht veendunud, et lõppkokkuvõttes võib Eestile määratav piimatrahv kujuneda kuni kaks korda väiksemaks kui praegu prognoositav ligi 10 miljonit eurot. Praegu on räägitud, et kvoodiületaja peab iga individuaalkvoodist üle läinud piimakilo eest maksma 27,5 senti trahvi, kuid tegelikult jääb see summa ilmselt 15–20 sendi juurde.
