Alguses Järva portaalist nähes tekkis huvi, millega tegu ja hiljem kooli peal juba kuulutust nähes andis see indu juurde. 

Alguses otsest ideed ei olnud, aga see tekkis juba Entrumi ajurünnaku käigus. 

Kes pani meeskonna kokku? 

Meeskonna pani kokku algvoorus või siis nö avasõul osalenud Indrek Heinmets ja Hannes Linno. Meeskonda kuulusid veel Liisbeth Mets, Johanna Ilves, Mihkel Kelgo ja Laura Lepik.

Kust tuli idee teha võistluse jaoks just nätsu? 

Algne idee pakuti välja Indreku ema poolt. Ideeks oli teha soolast nätsu. Otsustasime minna alguses kergema vastupanu teed ja alustada lihtsalt looduslikust gurmeenätsust. Ehk kunagi jõuame ka soolase nätsuni. Kes teeb, see jõuab. 

Kust hangite materjali?  

Tegemist on capodillapuu kummiga, mis on siis üldtuntud kui kautšuk. Abiks on internet. Netis pakk teele ja paari nädala pärast ongi Mehhikost saabunud pakk koos ohtrate markidega ja muidugi kummiga meie käes. 

Kes on täiskasvanutest olnud teile abimehed? 

Abiks on olnud meile Entrumi poolt määratud mentor Indrek Kelder. Lisaks Tallinna tehnikaülikooli toidutehnoloogia dotsent Katrin Laos. Ja muidugi meie vanemad, kes on olnud meile abiks kui vaja. Lisaks suur suur tänu Koeru keskkooli õpetajatele, kes meie puudumised välja kannatasid.

Mida tähendas teile selle nätsuga tegelema hakkamine? Kas kulutatud kooli- ja öötunde,
mis sinna alla jäid, saab ka kokku lugeda? 

Muidugi on sellega tegelemine üheks suureks väljakutseks. Kulutatud sai nii öö- kui ka koolitunde.
Lisaks võib näiteks tuua selle, kuna me kõik oleme nii tegusad, siis tuleb tegutseda tootega ka muudel rinnetel. Olles tantsurühmaga Leedus väljasõidul, oli samuti tarvis töötada Nätrumi  kallal. See sai muidugi tehtud. Lisaks kulusid kindlasti veel terved koolipäevad, mis tuli nii bussi kui rongiga Tallinna reisides ära kulutada. 

Mis oli kõige raskem? (idee väljamõtlemine, materjali hankimine, turundus, kujundus vms?) 

Pigem on nii, et raskem osa on veel ees. See lihtsam osa on seljatatud. Tehtut me kindlasti pooleli ei jätta ja tegeleme sellega edasi. Nüüd tuleb tegeleda osaühingu tegemise, toidulisentside taotlemise
ja muu olulisega. Lisaks on plaanis osaleda ka „Ajujahi” saates.

Oli teile üllatuseks, et teid esimesest sõelast 56 hulka valiti? 

Muidugi oli. Leidsime kõik, et lisaks meile on konkursil eel palju tugevaid start-up seltskondi, aga mida aeg edasi, seda enam võis tundma hakata, et oleme valmis ka parimaks tulemuseks.

Mida põnevat on teie nätsu kohta öeldud? 

On jagatud nii palju häid kiidusõnu, kuid ka karmi ja vajalikku kriitikat. Praegu peame üheks olulisemaks asjaks seda, et meilt on tellinud nätsu juba Presidendi kantselei, Eesti Energia, TTÜ ja Eesti Arengufond. Praeguseks pioriteediks on pürgida sinnani, et suudaksime neile neljale suurele tellijale pakkuda nätsu. 

Kuidas oli esineda „Ringvaate” saates ja mis sellest käigust eredamalt meelde jäi?

Nätrumi tiim sai ringvaates väärtusliku kogemuse. Nimelt käisime esimest korda TV otsesaates.  Kindlasti oli see väga põnev, aga saime ka õppetunni - otsesaates ei saa midagi jätte juhuse hooleks ja valmis tuleb olla kõigeks.

Nimelt teises ülekandeosas haaras hr. Reikop näidisekarbist ühe Nätrumi logoga nätsu, mille olime teinud maitsestamata nätsumassist lihtsalt logo demoks. Maitsmiseks tegime portsu nätsu kohapeal. Kahjuks otseülekandes ei saanud me saatejuhile öelda, et ta seda suhu ei pistaks ja võtaks laualt seal parajasti lahtilõigatavat “päris” nätsu. Nii saigi kogu Eesti rahvas kuulda et Nätrumi
näts on maitsetu... Tegelikult see nii muidugi ei ole, aga otsesaates tehtut/öeldut enam tagasi ei võta.

Hr. Reikop ja võttemeeskond maitses hiljem ka stuudios tehtud nätsu ja tunnistasid, et sellel nätsul on maitset küll. Lubame, et tulevikus teeme ka logodemod ainult “õigest” nätsust, mitte maitsestamata massist.

Kus toimus finaalüritus ja autasustamine? Millised on sealsed muljed?

Finaalüritus toimus laululava  klaassaalis Tallinnas. Muljed on muidugi väga head, kuna meie
kõigi jaoks tuli sellise suure konkurssi võit üllatusena. 

Mida saadud preemiatega teete? 

Preemia põhiosaks oli 500 € stardikapitali. Tegelikult on tegemist väga väikese summaga. Nii väikese summaga äri muidugi püsti ei pane. Ühiste arvutuste tulemusena jõudsime järeldusele, et umbes nii palju raha olema firmasse juba ise sisse pannud, kuid siiski saadud preemia läheb ilmselt järgmiste ja järgmiste testpartiide tegemiseks, uue kummi ja toorainete tellimiseks. 

Nii Koerus, Järvamaal ja üle Eesti on nõudlus nätsu järgi siiski suur.

Millised on edasised äriplaanid? 

Nagu eel pool nimetatud, siis sooviksime osaleda „Ajujahis” ja teha ära OÜ. Suvel plaanime jõuda oma nätsuga suurüritustele ja kes teab ehk sügiseks juba poelettidele. Esialgu meid Konsumi
letilt ilmselt ei leia. Kuid selle kõigeni on veel pikk ja töömahukas tee käia. Tuleb muretseda toidulitsentsid ja muu vajalik. 

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena