Kaarmise järv äratati kliinilisest surmast

"See järv oli veerandsada aastat kliinilise surma seisundis, nüüd on koomast üles äratatud,” rõõmustas järve pidulikul taasavamisel teadlane Arvo Järvet, kirjutab Saarte Hääl.

Möödunud laupäeval olid inimesed tulnud imetlema Kaarmise küla uhkust, järve, mis pärast taastamistöid nagu uuesti sündinud.

Kaarma vallavolikogu esimees Urmas Lehtsalu teatas, et järve kordategemine oli võtnud aega enam kui kümme aastat. Lehtsalu kiitis külaelanikke, kes eesmärgi nimel sihikindlalt tegutsesid. Samas nentis ta, et vallavalitsuse osatähtsus järve renoveerimisel väga suur ei olnud: "Selle järvega on tegelenud kolm volikogu koosseisu, kolm vallavanemat ja valla kaks keskkonnaspetsialisti."

Geograafiadoktor Arvo Järvet: "See on nüüd Eestimaal esimene kord, kus on tegu järve taastamisega. Seda tööd saab nimetada ju ka puhastamiseks, korrastamiseks ja võõrapäraselt renoveerimiseks, saneerimiseks. Siin on tõesti tegu selle sõna otseses mõttes järve taastamisega. Järv oli 25 aastat kliinilise surma seisundis."

Teadlane märkis, et Kaarmise järv on looduslikult üsnagi kapriisne. “Praegune veetase on optimaalsest 35–40 sentimeetrit madalam. Midagi ei ole teha. Looduslikud olud on sellised. Järve seisundi tarvis on tähtis, et igasugune väline reostav mõju oleks olematu,” tõdes Arvo Järvet.

Ehitusjuht Guido Vaan rõõmustas: “Tänu ilmastikutingimuste poolest heale aastale saime siin tööd teha. Kõige keerulisem oli eelkuivenduse tegemine. Järve põhi tuli panna masinaid kandma. Tänu ilmastikule läks see korda.”

Loe edasi Saarte Häälest.