Sulo Kiivit - Haaslava poisist maailmatasemel muusikuks
Sulo, palju õnne eduka koolilõpetamise puhul. Kus oled sündinud-elanud?
Sündisin Võrus, üles kasvasin Tartus. Haaslava külla kolisime kui olin keskkoolis. 2002, kui õigesti mäletan.
Läksid õppima Taani kuninglikku muusikaakadeemiasse. Miks Taani ja miks just see kool?
Esialgu sai Taani niisama keskkonna vahetuse mõttes kolitud, tekkis tahtmine millegi teistsuguse järele ja kolisime oma toonaste bändikaaslastega sinna 2007. aastal n-ö. õnne otsima. Kooli läksin tegelikult alles pärast teist aastat Taanis. Kooli kohta teadsin, et sealne kitarriõpetaja on väga heal tasemel ja et koolil on palju kontakte teiste Euroopa koolidega.
Millised on põhilised erinevused Taani ja Eesti elu ja inimeste vahel?
Inimesed on iseenesest üsna sarnased, küllaltki suletud ja põhjamaised. Taanlased on paljuski küll liberaalsemad ja tolerantsemad, ei kulutata närve asjadele, mis nende elu otseselt niikuinii ei muuda. Elukvaliteet on muidugi teisest puust, isegi sain koolis käimise ajal Taani riigilt õppetoetust, millega elab vabalt ära. Ka on rohkem soodustusi ja toetusi neile, kes seda vajavad. Olen kindel, et küll Eesti ka kunagi sinna jõuab.
Oled teinud ka mitmeid bände. Kuidas neil läinud on?
Bände olen teinud ikka üksjagu jah. Läinud on neil nii ja naa. Tartus sai esimese raskema muusika bändiga põhikoolis pihta hakatud (kellega me lõpuks koos Taanigi kolisime) ja sealt edasi oli mitmeid lühemaajalisi projekte, mis on hõlmanud ka muid stiile – folgist bossanova ja metalini. Praegu on jäänud kaks bändi pidama. Esimene on üks Prantsuse metal bänd, kuhu ma ühe tuttava kaudu sattusin – selle bändiga on meil omajagu kontserte üle Euroopa. Teine on rock-bänd millega me lokaalsemalt Aarhusis tegeleme, bänd on kõigest aastakese tegutsenud, nii et eks aeg näitab, kuidas läheb.
Äsja esines Haaslava valla koolilõpetajate vastuvõtul Mari Kalkun. Olete Mariga koos bändi teinud. Mida meenutad sellest ajast?
Jah, Mariga sai kunagi Hugo Treffneri gümnaasiumis käies tehtud folkbändi nimega Marr. Tegime sellist jazzi ja bossanova sugemetega folki ja sai omajagu kontserte antud. Isegi Viljandi Folgil käisime paar korda ja võitsime Põlva Folgil parima regilaulu seade auhinna. Mälestused sellest ajast on väga head ja hoiame siiani bändikaaslastega kontakti. Peale minu ja Mari on teised enamasti küll muudele elualadele läinud.
Kui palju oled teistele kitarri õpetanud? Näiteks oled olnud õpetaja Paide muusikakoolis.
Kitarri hakkasin õpetama keskkooli ajal, kui hakkasin taskuraha teenimiseks eratunde andma. Käisin tol ajal ka veel Tartu II Muusikakoolis ja tundsin, et algajate õpetamiseks on oskusi piisavalt. Hiljem astusin juba Tartu ülikooli (geograafia erialal) ja H.Elleri muusikakooli (klassikalise kitarri erialal) ning töötasin samaaegselt Paides. Nüüd Taanis olles on mul olnud mõningaid eraõpilasi ja nüüd, mil kool läbi, otsin töökohta kusagile muusikakooli ka.
Kuidas suhtud pilliõppesse täiskasvanueas. Mis on vanus, millest alates pole mõtet enam õpinguid alustada?
Suhtun hästi. Vanus pillimängu üldiselt ei takista ja osata oma lõbuks natuke pilli mängida on kõigile jõukohane. Elukutseliseks muusikuks saamine võtab samas rohkem aega ja pensionärina karjääri alustamine on haruharv. Täiskasvanud õpilasi on mul endalgi olnud ja vastavalt tahtmisest on olnud ka neid, kes on saavutanud küllaltki kõrge taseme.
Milline oli sinu esimene kokkupuude muusikaga?
Esimesed tugevamad mälestused on mul 1989-1990 aastast, kui saime Võrus elades koju kaabel-TV ja MTV muusikakanali. Aastal 1995 suunasid vanemad mind Tartu II muusikakooli, kus õppisin esia-gu akordionit ja klaverit, mille vahetasin hiljem klassikalise kitarri vastu. Ka sai kooli ajal palju koorides lauldud. Nüüd olen lõpetanud juba magistriõppe.
Mis on sinu põhjus, miks nõnda kõrge haridustaset omandama läksid?
Pärast seda, kui Tartus ülikool ja Elleri kool pooleli, jäi ikka midagi kripeldama ja pärast paari aastat Taanis lihttöid tehes mõtlesin, et võiks millegi parema poole püüelda. Eks paar aastat pausi koolis käimisel aitas ka natuke hoogu koguda ja 5 aastat läks üsnagi ladusalt. Olin vahepeal isegi pool aastat Hispaanias Sevillas, õppimas.
Mis on kolm esimest asja, mis meenuvad seoses Haaslava vallaga?
Vanemate talu saun, Tuigo mets ja ujumine paisjärves.
Kui palju viibid praegu oma kodukohas Haaslava vallas?
Üldiselt paar korda aastas mõned nädalad: jõulude ajal paar nädalat ja sama oma sünnipäeva paiku juulis.
Milliseid hobisid sul veel on lisaks muusikale?
Sõidan aeg-ajalt rulaga ja tegelen ka muusika lindistamisega (oman väikest mobiilset kodustuudiot, mida jõudumööda laiendan).
Mida sel suvel teed ja mida teistel soovitad teha?
Olen olnud hõivatud mõningate kontsertidega Belgias, Graspop Festivalil ja pärast seda Euroopas sõbraga ringi hääletades, juuli teises pooles Eestis. Edasi peab hakkama tööd otsima. Teistele soovitan olla üksteise vastu mõistvam, eestlane on minu arvates nii öelda naabri peale kade ainult seepärast, et me seda lauset üksteisele pidevalt nina alla hõõrume
