Karl Ossep - ühe punaluuraja lugu
Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni liikme Karl Johani poeg Ossepi ankeedis, täidetud Petrogradis 26. augustil 1922 (vaba tõlge vene keelest) on kirjas: „Karl Johanovitš Ossep, sündinud 25. detsembril 1882 Liivimaa kubermangus, Jurjevi maakonnas, Haaslava vallas. Abielus, perekonnas abikaasa Frida Karlovna Ossep, 31 aastat vana, tütar Meeta, 10 aastat vana ja tütar Aino, 9 aastat vana, kes kõik saabusid koos Karl Ossepiga Petrogradi. Ametilt väljaõppinud lukksepp-masinist, töötas kuni 1916. aastani tehases „Dvigatel“ ja Tallinna (Reveli) sadamatehases. Astus Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei liikmeks 17. mai 1917 Reveli organisatsioonis. Elas 1918. aastal illegaalselt Tallinnas, kusagil ei töötanud, tegi revolutsioonilist propagandat. Organiseeris 1918. aasta lõpus Jurjevi maakonnas, Kastre-Võnnu vallas Punakaardi salka ja oli 1919. aastal Punaarmees 5. Võru Kommunistliku Kütipolgu, hiljem 408. polgu võitleja. Elas 1920. aasta augustikuuni Nõukogude Venemaal, saadeti 6. augustil 1920 valge Eestisse põrandaalusele parteitööle, arreteeriti 27. augustil 1920. Viibis Tartu vanglas 27. august 1920 - 1. detsember 1921 ja Tallinna keskvanglas 1. detsember 1921 – 18. august 1922. Vahetati poliitvangina valgest Eestist Nõukogude Venemaale 25. augustil 1922.“
Eesti NSV ajal koostatud (hoiti Elvas Tartumaa Muuseumis) „revolutsionäär“ Karl Ossepi“ eluloos on veel kirjas, et ta töötas enne I maailmasõda lukksepana Tallinna Vene-Balti laevatehases. I maailmasõjas teenis Balti Laevastikus. Saksa okupatsiooni ajal varjas ennast Tartumaal, oli Kastre Võnnu parteigrupi aktiivne liige. Oktoobris 1918 käis salaja üle Peipsi Petrogradis asuva VK(b)P Eesti sektsioonidega sidet loomas, tagasitulekul tõi kaasa parteilist kirjandust ja kodanluse vastaseid lendlehti. Jaanuaris 1919 astus Võnnus loodavasse Kommunistlikku Sõjasalka ja hiljem 5. Eesti Kommunistlikku kütipolku, kus oli relva lukksepp-mehhaanik. Vahetati poliitvangina Nõukogude Venemaale. Töötas Leningradi oblastis vastutaval tööl majanduse alal. Hukkus isikukultuse ohvrina 1938. aastal.”
Aastatel 1919-1920 tegi Ossep 5. Võru Kommunistliku kütipolgu ja Eesti punavägedega kaasa lahingud Eesti vägede vastu Võru ja Pihkva all, võitles poolakatega, Denikini armeega ja ”batka” Mahno anarhistidega. Seda, et ta Punaarmees lihtne relvameister oli, ei tahaks uskuda. Vaevalt oleksid punaluurajad hiljem nii ”väikest” meest Tartusse luurevõrgu residendiks saatnud.
Nimelt oli Eesti kaitsepolitsei 1920. aasta alguses jõudnud August Krookuse poolt juhitud punase spioonivõrgu jälile. Salakuulajad tegutsesid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja mitmel pool maakondades. Pärast mitmete spioonide arreteerimist hakkas jüngreid väheks jääma ja Krookus pöördus abipalvega Venemaa seltsimeeste poole. 6. augustil 1920 saadeti illegaalselt üle piiri „Tartu organisaatoriks määratud Karl Ossep. Ta oli kaasa toonud raha ja juhtnöörisid kohapeal kommunistiliste organisatsioonide asutamiseks.“
Tõenäoliselt andis Gatšinas asunud 7. Armee luureosakond Ossepile vähe teistsugused ülesanded. Süüdistusakti järgi „pidi ta koguma teateid Eesti sõjaväe osade, laevastiku, kindluste ja üleüldse väliskaitse kohta Nõukogude Venemaale saatmiseks.“ Ka süüdistati Ossepit punakaartlasena aastatel 1918-1919 Tartumaal toimepandud röövimistes.
Ossep jõudis Tartus „põrandaaluse organisaatorina“ tegutseda kolm nädalat, 6.–27. august 1920. Kaitsepolitsei hoidis „seltsimeeste“ liikumistel silma peal ja 1920. aasta sügiseks oli kogu spioonivõrk ühes abistajatega Rootsi kardinate taha paigutatud.
„1920. aasta augusti kuu 29 päeval, mina Kaitsepolitsei Tartu jaoskonna ülem Ploom, käesolevat juurdlustoimikut läbi vaadates ja silmas pidades, et Haaslava valla kodanik Karl Johani poeg Ossep, keda Nõukogude Venemaa kasuks salakuulamises ja enamlaste poolt toimepandud röövimistes ja muudes kuritegudes süüdistatakse, võib vabaduses olles eeluurimise ja kohtu eest ära põgeneda ehk süüteo jäljed ära hävitada, määrasin, et Karl Ossepit tuleb eeluurimise lõpuni Tartu maakonna vangimajas vahi all hoida.“
Tartu vangimaja vastuvõtmise raamatu sissekanne nr 164, 29. augustil 1920, vang Karl Johani poeg Ossepi kohta: „Pärit Haaslava vallast; alaline elukoht Tartus Lutsu uulits maja nr 24; 38 aastat vana; rahvus eestlane; 170 cm pikk, nägu puhas, silmad hallid, vurrud pruuni värvi, juuksed pruunid; abielus, naine ja kaks tütart elavad Lutsu uulitsal; ametilt lukksepp; kuriteokoosseis salakuulamine ja röövimised.“
Kohtuprotsess spioonivõrgu liikmete üle toimus Tartus 20.-24. septembril 1921. Kohtu all oli 50 punategelast ja nende abilist, ehk toimus „Tartu 50 kommunisti protsess.“
Kohtualune Karl Ossep ennast süüdi ei tunnitanud. Põrandaalustele tema poolt salaandmete eest antud raha kohta seletas ta, et „oli abivajanud seltsimeestele elamiseks raha laenanud“. Süüdi tunnistas ta ennast „ilma Eesti valitsuse loata üle piiri tulemises.“
50st kohtualusest mõisteti 27 sunnitööle, 11 parandusmajja ja 12 õigeks. Mihkel Hoop sai 20 aastat, luurevõrgu juht Krookus 10 aastat ja resident Ossep 8 aastat sunnitööd. Spioonivõrk ulatus ka meie naabrite juurde. Luunjas valla liikmetele Rosalie Lipsbergile mõisteti 6 ja Eduard Lipsbergile 4 aastat sunnitööd. Kastre Võnnu valla liige Ivan Ratipov mõisteti 3 aastaks parandusmajja. Tartu vangimajas peeti Ossepit erilise valve all – „vajab kõvendatud valvet, ohtlik, tuleb hoida rauda-des.“ 8. oktoobril 1921 mõisteti talle seitse päeva kartsa – „vasturääkimise eest ja mitmekordse käsu mittetäitmise eest.“ 25. augustil 1922 vahetati Karl Ossep poliitvangina Venemaale. Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni liikme toimikus on tema isikut tõendavad õiendid.
„Petrogradis elav endine Kastre-Võnnu Punakaardi salga komandör Oskar Rüütli tõendab: Karl Johani poeg Ossep teenis Võnnu kommunistlikus Punakaardi (partisani) salgas november 1918-veebruar 1919.“ „Aleksander Alt tõendab: „Tallinna tehases „Dvigatel“ töötamise ajal aitas Karl Ossep kaasa põrandaluste kommunistlike lendlehtede levitamisele.“
„Kristjan Remmelgas tõendab: „Olin 1922. aastal koos Karl Ossepiga Tallinna keskvanglas poliitiline vang, ta oli Tartu protsessi osaline, pidas ennast hästi üleval.“
Ossepi väljavahetamine näitab, et seltsimehed hindasid tema teeneid kõrgelt. Luurajakarjäär oli aga läbi. 1920. aastatel tegi Ossep „vastutavat tööl majanduse alal.“ Ka osales ta parteitöös ja käis läbi Eestist saabunud inimestega. Just viimane asjaolu sai meie loo peategelasele saatuslikuks. Salaagendi ettekanne: „16.01.1929, Petrogradis, seeria K, „Täiesti salajane.“ Mulle teatas täna tehase „Bolševik“ tööline seltsimees Vaher, et Petrogradi saabus kodanlikust Eestist keegi Mattiisen (Mathiesen), kodanliku prokuröri abikaasa ja timukas Laidoneri isiklik tuttav, kes peatus tehase „Bolševik“ tööliste Ossepi ja Pärna juures, aadressil Vassili saar, 7 liin, maja nr 30, korter 4. 11. jaanuaril 1929 Mattiisen palus Pärna näidata talle tehase „Bolševik“ ümbrust, mida Pärn ka tegi. Veel tundis ta huvi, mida tehases toodetakse. Palun selgitada, kas Mattiisenile on antud luureülesanne kodanliku Eesti kindralstaabi poolt.“
Viimane teade tehases „Bolševik“ puidutoodete lihvija-viimistlejana töötanud Karl Ossepi toimikus on kirjutatud 14. juulil 1936: „1929. aastal saabus Ossepi ja Pärna kutsel neile kodanlikust Eestist külla keegi Mattiisen, kodanliku prokuröri abikaasa ja timukas Laidoneri isiklik tuttav, kellel oli tuttavaid ja sõpru kohalike inseneride hulgas. Ta palus VKP(b) liiget Pärna näidata talle tehast „Bolševik“, mida viimane ka tegi. Selle süüteo eest mõisteti Pärn 10 aastaks vangilaagrisse. Nagu nüüd on selgunud, peab Ossep Pärna vahistamist ja temale GPU poolt mõistetud kohtuotsust ebaõiglaseks. Selle tõttu EK(b)P parteitöös ja Kommunistliku Internatsionaali liinis Karl Ossepit edaspidi mitte kasutada.“ Isikukultuse ajal piisas Venemaal inimes(t)e represseerimiseks hoopis pisematest „süütegudest“, kui seda oli rahulolematus Nõukogude kohtu otsusega. Loomulikult oli Ossepi ja võimalik, et ka tema perekonna saatus sellega otsustatud.
Karl Ossep hukkus Leningradis 1938. aasta veebruaris või märtsis. Võib arvata, et tagantjärele on ta postuumselt rehabiliteeritud.
