Joakim Heleniust kriis ei hirmuta
Investeerimispankuri ja Trigon Agri suuraktsionäri Joakim Heleniuse hinnangul on Eestis ilmselt Euroopa kõige kuluefektiivsem piimatootmine.
Seda peamiselt tänu suurtele piimafarmidele – mida suurem farm, seda madalam piima tootmishind.
“USA, Kanada ja Iisrael, kus piima toodetakse tuhandepealistes ja suuremates karjades, on kõige kuluefektiivsemad piimatootjad maailmas. Selline areng kinnitab, et Eesti põllumajanduspoliitika peab toetama efektiivsemat piimatootmist ja suuremaid tootmisüksusi. Ainult see aitab tõusta Eesti piimandusel peamiseks ekspordiharuks,” väidab Helenius.
Samas lisab ta, et kui Eesti piimatootmine on piirkonna kõige tõhusam, siis hoopis vastupidi on lood Eesti piimatööstustega, sest nende tootmisüksused on liiga väikesed.
Suurem osa Trigon Dairy Farming Estonia farmides toodetavast piimast eksporditakse Leetu ning Heleniuse sõnul on Leedust saadav hind võrreldes Eestis pakutavaga konkurentsivõimeline. “Leedu piimatööstused on Eesti tööstustest palju suuremad ja majanduslikult efektiivsemad ning neil on palju mitmekesisem kliendibaas,” põhjendab Helenius. “Eesti piimatööstusettevõtted on praegu kahjuks liiga väikesed, et korralikult kasumis olla. See vähendab nende võimalust maksta Eesti piimatootjatele õiglast piimahinda.”
Suure ohuna Eesti piimandusele näeb Helenius seda, et järjest suurenevad ja majanduslikult tõhusamad naabermaade tööstused suruvad siinsed tööstused konkurentsist välja.
2012. aasta kevadel omandas Trigon Agri kontserni kuuluv Trigon Dairy Farming AS Väätsa Agro, mille renoveerimine ja täiendamine on planeeritud mitmesse etappi. Kõigepealt on plaanis ehitada laudad ja muu piimatootmiseks vajalik hoonestik 2200 lüpsilehmale, seejärel 3300 lehmale ja pärast seda rajada biogaasijaam ning lõpuks ka piimakombinaat. Praegune olukord neid plaane muutnud pole.
Trigoni piimatootmisettevõtetel Eestis ja Venemaal, Trigon Dairy Farming Estonial ja Trigon Dairy Farming Russial on Heleniuse sõnul mõlemal arengupotentsiaali.
Eestis seetõttu, et see võib kujuneda tänu siinsele oskusteabele ja madalatele tootmiskuludele Euroopa Liidu piimanduskeskuseks. Venemaal aga seepärast, et sealne piimatoodang ei ole kohalikule nõudlusele isegi ligilähedane – hoolimata kõrgetest piimahindadest ei ole Venemaa suutnud pärast Nõukogude Liidu lagunemist oma piimatoodangut suurendada. “Lääne tootjate oskusteabeta on minu arvates ebatõenäoline, et Venemaa suudaks suurendada oma piimatoodangut ka kaugemas tulevikus.”
