Üks sellistest on Nissi vallas elav Meelis Looveer, kes ütleb enda kohta „lauamängudisainer“. „See on inimene, kes loob lauamängu mehaanika ehk selle, kuidas mäng „töötab“, kuidas suhtleb inimestega,“ selgitab ta. Teisisõnu, temalt on lauamängu idee ja selle idee realiseerimine nii, et see mäng inimesi huvitaks ja neis hasarti tekitaks. Sest ega inimesed igasugu jama mängida ei taha. Eriti tänapäeval, kui valikuid on palju.

Täna võib Looveer end julgelt nimetada lauamängudisaineriks, sest see on tema põhitöö ja -sissetulek. Kuid see pole alati nii olnud. Veel kuus-seitse aastat tagasi töötas ta parketi ja põrandakatete müüjana. „Olen ise ikka lauamänge mänginud ja sõpradega kaarte. Vaatasin, et poodide riiulitel on valik nadi, midagi uut ei tule juurde,“ meenutab ta. „Hakkasin vaatama, tõin ise paar toredamat mängu maale. Siis hakkasin ise vaikselt tegutsema.“

Iga algus on raske. Kuigi üks lauamäng võib oma ideelt ja struktuurilt tunduda väga lihtne, pole väljamõtlemine ja arendamine sugugi kerge. „Esimesed asjad, mis ma tegin, olid väga primitiivsed, sellised „laevade pommitamise“-stiilis,“ ütleb Looveer. „Siis hakkasid juba mängud tulema.“
Ühte esimestest mängudest pakkus ta Kalevi magusavabrikule. Neile idee meeldis ning Laanpere mäng oli suure tiraažiga Kalevi kommipakkidega koos müügil. Selliseid mänge nimetab ta reklaammängudeks. „Olen neid ise firmadele pakkumas käinud. Teinud olen mänge Nestele, Starmanile, Kalevile… Ühte mängu pakkusin ühele Eesti juustutootjale. Sealt tuli eitav vastus. Siis saatsin selle ühele Saksa suurele kirjastusele. Nemad võtsid kohe minuga ühendust.“

Selle mängu nimi on „Alles Käse!“ ning see sai Saksamaal populaarseks, nüüdseks on mängu müüginumbrid juba 10 000 juures. See ning paar teist mängu, mis on kirjastajate poolt välja antud lisaks Saksamaale ka Prantsusmaal, Belgias, Soomes, Rootsis, Poolas, Tšehhis, Venemaal, Kanadas, USAs, Jaapanis ja Hong-Kongis, lubab Looveeril end nimetada Eesti edukaimaks lauamängudisaineriks.

Loe edasi Harju Elust.