Jahimehed hindavad enim kopra pealuud

Valjala vallas Võrsna külas elab innukas koprapere, kes on oma kodu rajanud umbes kahe meetri laiusesse kraavi. Lapiku saba ja pikkade esihammastega tegelaste ehitatud tamm on aga mitmel korral osaliselt üle ujutanud kõrval asuva maatüki, kus kolm korda aastas niidetakse rohtu silo tegemiseks, kirjutab Saarte Hääl.

Ettevõtte Kõljala Põllumajanduslik OÜ agronoom Piibe Post ütles, et teda koprad otseselt ei häiri, kuid nentis, et veidi tuleb nende tegevust siiski piirata. “Selles suhtes me peame natuke piirama, et kui see nurk üle ujutatakse, ei saa siin ühtegi tööd teha. Märg pind masinat ei kanna, see on ikkagi soine ala,” selgitas Post.

Juunikuust alates on kobraste tamm Piibe Posti sõnul kaks korda teleskooplaaduriga ära tõstetud. Agarad koprad ei ole sellest ennast heidutada lasknud ja värskeid närimisjälgi võis silmata nüüdki.

Kui Piibe Post kobraste tammi pildi Facebooki üles pani, hakkasid loomade vastu huvi tundma Saaremaa jahimehed. Saarte jahimeeste seltsi tegevjuhi Ilmo Torni andmetel on jahimehed 1. aprilli seisuga hinnanud Saare maakonna kobraste arvuks 51 isendit. Eelmisel jahindusaastal kütiti Saare maakonnas 30 kobrast. Kopra liha kõlbab süüa ja kobraste kasukast saab kehakatteid, kuid jahimehe jaoks on vaat et kõige olulisem kopra pealuu, märkis Torn, selgitades, et kopra kolju on jahimeestele väärtuslik trofee, mida rahvusvaheliselt hinnatakse.

Loe pikemalt Saarte Häälest.