Perekond Säga - päikesepüüdjad Mõra külast
Septembrikuu persoon on perekond Säga, kellest igaüks on oma panuse andnud Haaslava valla hüvanguks. Teataja käis Sägadel külas ja vestles pereema Epu ja pereisa Tarmoga.
31. augustil toimusid teie koduõuel Mõra küla mängud.
Epp: Jah. Kuna Haaslava valla külade mängud jäid ära, tegime ise. Siin oli perekondi Mõra külast ja üks ka Kõivukülast.
Mis aladel võisteldi?
Epp: Meie olime võõrustajad. Mängu pidi iga võistkond ise välja mõtlema ja vastavad vahendid kaasa tooma. Mängudeks olid näiteks: Mõra küla muumia, krooni rõngas, kolme jala jooks, pulkadega makaronide tõstmine, jalgpall, köievedu, aiabowling. Osavõtjaid oli 30 ringis.
Kas järgmisel aastal mängud toimuvad?
Epp: Tegelikult tahaks, et toimuksid edasi ka Haaslava külade mängud. Üleskutse ka teistele küladele, olge aktiivsed!
Tarmo: Iseenesest sai karika võitjale öeldud, et järgmisel aastal toimuvad mängud nende pool, seega eeldan, et traditsioon ikka jätkub.
Olete omale maja juurde paigaldanud päikesepaneelid. Mis põhjusel need soetatud sai?
Tarmo: Jah, need on üleval märtsi keskpaigast. Eesmärk oli oma elektrikulud miinimumini viia. Nad said nii suured sellepärast, et saaks aasta lõikes oma kulud elektrile nulli. Suvel esitan arveid, mis katavad talvel ära Eesti Energia poolt esitatavad arved. Uurisin seda teemat enne otsustamist neli aastat. Ei taha monopoli toita. See siin on minu oma, tasugu see ära 15 või 20 aastaga.
Olete teinud Järvamaale vanast kortermajast Vao külalistemaja.
Epp: Jah, koos ühe äripartneriga. Nüüd on see valmis ja kaks aastat tegutsenud. Mina juhin seda siit Tartumaalt kaugtööna. Nädalas korra või üle nädala käin kohal ja kui on grupp tulemas, olen ka seal vastu võtmas.
Saite ka turismiauhindu selle teo eest?
Epp: Kaks aastat järjest. Järvamaa turismiarendaja I koht 2012. aastal ja turismivõrgustiku Looduskaar eest II koht 2013. aastal.
Sattusite Vao külalistemajaga ka Kanal 2 seriaali „Naabriplika“. Kuidas see teoks sai?
Epp: Filmivõtted oli Järvamaal ja otsiti näitlejatele majutust ning elati kaks hooaega Vao külalistemajas. Vastastikuse partnertehingu korras tehti võtteid külalistemajas, et läbi seriaali reklaami saada.
Põlvamaal on teil ka Oru talu ehk turismitalu?
Epp: Seal me elasime kümme aastat enne siia tulemist.
Tarmo: See asub Varbuse külas muusikaaida ja maanteemuuseumi vahel. Selle taluga läheb tasapisi. Seal elab noor pere sees, kes tegeleb seal majutusega. Oru talu meil hetkel aega ei võta. Tegevused on delegeeritud.
Epp: Kolm aastat tagasi tulime sealt ära, sest Tarmo juured on siin. Mõlemad oleme tegelikult Tartumaalt pärit.
Ehitate ka Mõra küla seltsi hoonet. Kuidas ehitus edeneb?
Tarmo: Hetkeseisuga on projekt olemas, katus on peal, põrandad saavad alla, seinad on valmis, uksed-aknad saavad ette. See, mis puudutab põrandaid, on projektirahade eest, ülejäänud on kõik oma raha eest tehtud. Minu huvi on see, et hoone püsiks ja maakivi on samuti mulle hingelähedane. Kuna me ei vaja seda pinda täies mahus, siis ongi mõte teha sellest ühine kooskäimise koht.
Mille jaoks külakeskust tarvis on?
Epp: Mõra küla arengukava tegemisel käis keegi selle külakeskuse idee välja. Mõte on mitte kopeerida Kurepalu küla-keskust, aga pakkuda võimalusi erinevateks tegevusteks, näiteks käsitöö tuba kangastelgedega või miks mitte ka muuseumitoa ideed arendada.
Tarmo: Kõik ideed on teretulnud, mida kõike võiks sinna teha. Külamängudel loodeti küll, et sinna tuleb kõrts.
Teil on ka väga musikaalne perekond. Mida keegi mängib või laulab?
Epp: Kunagi mängisin ja praegugi mängin natuke klaverit. Tütar Sigrit lõpetas muusikakooli klaveri erialal ja võttis nüüd lisaks ka kitarri. Poeg Aarne õppis eelmine aasta klaverit ja sel sügisel alustas individuaalõppes kitarri. Tütar Agnes mängis viiulit. Ise käin ka Priiuse segakooris. Tarmo võtab ka vahel kitarri kätte ja siis laulame koos kitarri saatel.
Mida teete päevatööna?
Epp: Mina olen maaettevõtlus konsulent. Nõustan talunikke ja põllumehi toetuste, põlluraamatute ja muu osas. Olen ise ka agronoomia eriala lõpetanud ja valdkond ei ole mulle võõras. Igapäevaselt muidugi külalistemaja töö, telefonile-meilidele vastamine, pakkumiste tegemine, turundus, reklaam.
Tarmo: Töötan Põllumeeste Ühistus Kevili piirkonna esindajana, nõustan põllumehi. Ka oma firmade juhtimine nõuab oma aja.
Teil on nüüd aastaks peres Jaapani tüdruk. Kuidas te lastevahetuse idee peale tulite?
Epp: See oli laste mõte. Lastel on ka endal huvi minna välismaale ja soovivad näha, mis neid ees ootab. Tütar Sigritil oli huvi Jaapani vastu, seega ka selline valik. Vahetus toimub YFU õpilasvahetuse kaudu.
Edu perekond Sägale nende toimetamistes!
