Tanel Buström Mõisakülast tuli Läti meistriks kulturismis

Rahvusvahelistel võistlustel varemgi silmapaistvalt esinenud kulturist Tanel Buström Mõisakülast tuli tänavu Läti meistriks. Värske tiitlivõitja oli lahkelt nõus vastama Lõuna-Mulgimaa küsimustele.

• Millal tekkis huvi kulturismi vastu?

Huvi kulturismi vastu tekkis mul 13–14-aastasena. Hakkasin siis jõusaalis käima ja regulaarselt treenima. Tollal ma võistlemisele veel ei mõelnud, vaid tahtsin lihtsalt suuremaks saada. Eeskujuks oli Arnold Schwarzenegger nagu paljudel, kes selle alaga tegelevad. Treenisin viis aastat, aga siis kümmekond aastat ei teinud midagi. Uuesti hakkasin treenima 2009. aasta sügisel ja paar aastat hiljem juba ka võistlemisele mõtlema hakata..

• Kus ja mil moel treenite?

Treenin Kilingi-Nõmme spordihoones. Tavaliselt treenin kaks päeva järjest, intensiivne treening eraldi jala-, selja-, rinna-, õla- ja käelihastele kestab saalis poolteist tundi. Siis päeva puhkan, et oleks aega taastuda. Vabal päeval sõidan rattaga, et anda ka südamele ja veresoonkonnale koormust.

• Milliste suurematel võistlustel olete kaasa teinud? Kuidas on läinud?

Rahvusvahelistel võistlustel olen osalenud alates 2012. aasta sügisest. Juba oma esimestel võistlustel Lätis Ventspilsis sain kolmanda koha nii algajate kui ka Body 2 kategoorias. National Athletic Commitee võistlustel Eestis sain esikoha Athletic 2kategoorias.Tänavu maikuus toimunud võistlustel teenisin Athletic 2 kategoorias Läti meistritiitli. Mai lõpus osalesin veel ka Hispaanias Castellonis toimunud maailmameistrivõistlustel.

• Kuidas sportimine töö ja pereeluga sobib?

Olen suutnud oma töö ja treeningu hästi ühendada, kuna tööaeg kestab hommikust kella viieni õhtul. Pärast seda saan spordisaali treenima minna. Saal on lahti õhtul kella kümneni, nii et treeningule jõuan alati, kui soovi on. Pere on mind mõistnud ja toetanud kogu aeg. Naisega oleme koos elanud kuusteist aastat. Seitse aastat tagasi sündis perre tütar, kes läks tänavu Mõisaküla kooli I klassi. Tütar käib päris tihti minuga spordisaalis kaasas. Loodan, et suudan ka talle spordipisiku anda.

• Mis motiveerib kulturismiga edasi tegelema?

Mulle meeldib see ala, kuna võistlema võin minna veel kasvõi 60-aastasena.Treeningutega loodan jätkata niikaua, kui vähegi tahtmist ja tervist on. Hetkel mul kindlat võistlusplaani ei ole. Puhkan paar hooaega ja siis otsustan, mis ja kuidas edasi.

• Kas on ka toetajaid?

Kulturism kui spordiala Eesti tasemel ei ole materiaalselt kallis, aga kui on soovi maailmas läbi lüüa, siis tuleb juba palju lisakulutusi. Lisaks oma perele tahan toetuse eest tänada kindlasti Saarde spordiklubi, Kilingi-Nõmme spordihoone juhatajat Toivo Tallot, mind võistlusspordi juurde toonud juhendaja Jüri Leinvaldi ja Ain Kimberit Pärnust, kes on aidanud mind võistlusteks valmistumisel vabakavade koreograafiaga.

• Mida ütleksite kulturismi huvilistele noortele?

Noortel, kel tekib soov kulturismiga oma keha vormikaks ja tugevaks arendada, tasub teada, et see võtab aastaid ja nõuab meeletut töötahet. Lihas kasvab aeglaselt ja selleks on vaja kannatust, mida kahjuks tänapäeva noortel eriti ei ole. Geneetiliselt heaks eelduseks kulturistile on kitsas vöökoht ja laiad õlad, ent see pole määrav – ka Eestis on väga edukaid kulturiste, kes on olnud laiade puusadega. Treeningutega on võimalik oma keha muuta ja ehitada, aga see on pikk protsess. Maailmas kõige edukamad kulturistid on treeninud 20 ja rohkem aastat, et seda saavutada.