Üks tont käib ringi mööda Eestit ehk vastulause Rõngu vallavanema umbusaldajatele

Jah, tõepoolest mööda Eestimaad käib ringi üks tont -usaldamatuse tont. Kui algul see tont tegutses Toompeal, siis nüüd on ta haaranud enda küünte vahele väga paljusid omavalitsusi. Hämmastab, et kõikjal, kus see usaldamatuse tont tegutseb, on usaldamatuse algatajaks see valimisliit, keda rahvas enam ei usaldanud.

Oma haardega jõudis see tont ka meie vallavolikokku. Teatavasti kuus volikogu liiget: S. Kuus, A. Kuuskvere, K. Pennar, H. Laks, P. Kroonberg, H. Mõtus esindavad valimisliitu – „Meie vald – koduvald”. Nad esitasid volikogule avalduse, milles umbusaldasid vallavanemat H. Hänilast.

Nagu vallarahvas teab, oli see valimisliit eelmises volikogus võimul. Nende võimul oleku ajal rikuti jämedalt eelarve seadust. Vald võttis pangast laenu, mille suurus ületas suures ulatuses kohalikus eelarves ettenähtud 60% piiri kahekordselt, seega 120%. Selle tulemusena on vald täna, nii laenu kui ka panga intressi kütkes ja raha ei jätku kõigeks vajalikuks.

Vallavanemale heideti ette, et ta võttis tööle ehitusteenistuse juhatajaks R. Simsoni, kellel puudus kohalikus omavalitsuses töötamise kogemus. Nüüd ma küsin, kas volikogu liikmel P. Kroonbergil üldse oli ehituses üldtöövõtja kogemust, veel enam - selliseks koolimaja remondiks - nagu oli seda 32 miljonit krooni?

Samal ajal meie lähinaabrid remontisid ja renoveerisid koolimaju: 9. miljoni, 12. miljoni ja 19. miljoni krooni eest. Ja nüüd endine poole kohaga ehitusnõunik, tollal aga vallavanem, kes tegi kõik selleks, et vald saaks ,,super” laenu – on üks umbusaldajatest.

Heidetakse ette, et vallavanem võttis tööle kultuuriteenistuse juhataja, sest sellist ametikohta ei ole volikogu vallavalitsuse koosseisus ette näinud. Vallavanemal oli siiski õigus reaalselt otsustada, kas vallale on selline ametikoht vajalik? Kas antud inimene sobib selleks tööks või mitte? Inimese sobivuseks on vaja katseaega. Kui sobib, siis vallavanema ettepanekul on volikogu otsustada, kas vallavalitsusele nimetatud ametikoht koosseisus kinnitada või mitte. Nüüd heideti vallavanemale ette 1/12 aasta eelarve piiri ületamist käesoleval aastal, enne kui volikogu kinnitas tänavuse aasta eelarve. Antud juhul kehtib eesti vanasõna: ,,Teise silmas näed sa pindu aga oma silmas palki ei näe”.

Enne kui heita vallavanemale ette koolitemaatikas valla huvide mitte kaitsmist, siis umbusaldajad tehke endale selgeks valla demograafiline olukord. Juba aastaid, enne 32 milj EEK (tänases vääringus 2 045 251,18 EUR) eest koolimaja remonti, pidi Teil olema selge, et vallas ja põhiastmel ei ole piisaval hulgal lapsi.

Kust Te võtate täna ja tulevikus koolile lapsi gümnaasiumi astmele? Seda enam, et meil on seadusega kehtestatud ainult kohustuslik põhiharidus. Te ei ole endale selgeks teinud täna toimivat riigipoolset hariduse rahastamise põhialuseid ja paljude erinevate kohustuste lükkamist omavalitsuste õlgadele, samas jättes need kohustused rahaliselt omavalitsuse kanda. llmselt volikogu liikmetele ei ole veel jõudnud arusaam, et vald ei suuda kahte kooli ülal pidada. See aga tähendab kahe kooli juhtimise ja majandamise kulusid ning Rõngu kooli majanduskulude ebaefektiivsust. Suurt, pooltühja Rõngu koolimaja tuleb paratamatult kütta. Kütta tuleb ka Valguta kooli. Katta tuleb mõlema kooli kommunaalkulud. Lisaks veel õpetajatele tehtav täiendav palgakulu, mida riik veeretas omavalitsuste kanda. Aga raha „tänu” umbusaldajatele ei ole.

Kui me gümnaasiumi hariduses ei toeta oma lastega Elvas riigigümnaasiumi loomisel ja tegutsemisel, siis paratamatult jäävad vallale lähemale ainult Otepää ja Nõo gümnaasiumid ja veelgi kaugemale Tartu gümnaasiumid oma paljude suurte võimalustega ning vaieldamatult kõrgema haridustasemega. Meie laste aga tervikuna maalaste pürgimist Tartu, takistab sealsetes gümnaasiumites õpilaskodude puudumine. Kui kolhoosi korraga saime hakkama, siis hariduse vallas peame saama hakkama nn nõukogude aja jäänukiga -keskkooliga.

Veel tänase kooli efektiivsusest kultuuri vallast, millele ei vasta umbusaldajate poolt tehtud kulutused koolile. Palun öelge avalikult, mitu kollektiivi koolist osales viimasel laulu- ja tantsupeol. Oli aeg, kus Rõngu Mittetäielikust keskkoolist (selline nimetus oli tollal koolil, enam kui 24 aastat tagasi) oli laulu- ja tantsupeol koorid ja tantsurühmad. Too kool andis hea põhihariduse lastele ja nad jätkasid oma haridusteed edukalt Elva, Nõo, Tartu ja teistes õppeasutustes. Nendest, kes said Rõngus oma põhihariduses tuule tiibadesse on paljud jõudnud teha oma nime üle riigi tuntuks ja neist on saanud head erialaspetsialistid. Nii oli see minevikus ja nii peab see saama ka tulevikus.

On hämmastav, et see valimisliit, kellele rahvas põhimõtteliselt ei usaldanud vallas ja volikogus võimu (said ainult 40% volikogus kohti), avaldas sisuliselt Rõngu vallarahvale umbusaldust lihtsalt selle eest, et rahvas usaldas ja usaldab võimu teisele valimisliidule ,,Kodukandi arengu eest” ja sellest liidust ametisse asunud vallavanemat H. Hänilast.