Noormeeste mõtteid teemal „Miks on vaja mõistmisega kuulata?“

15. septembril tähistati 124 Eesti koolis demokraatiapäeva. Igale koolile anti vabad käed, kuidas teemapäev läbi viia ehk teemat õpilasteni tuua. Juuru Eduard Vilde Kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetusetunni raames vaadati demokraatiateemalisi videosid, kus räägiti, mida annab meile ja ühiskonnale oskus mõistmisega kuulata. Videotele järgnesid õpilaste-õpetaja vahelised arutelud, mille käigus olulisemad märksõnad märgiti kooli tahvlile. Teema kinnistamiseks kirjutasid õpilased lühiesseed teemal „Miks on vaja mõistmisega kuulata?“. Alljärgnevalt saate lugeda nelja noormehe mõtteid. Suur tänu kaasamõtlejatele!

Mihkel Voronkov, 8. klass

Oleme ilmselt kõik olnud olukorras, kus rääkija tegeliku sõnumi mõistmist takistab soovimatus tõeliselt kuulata. Noogutame ja teeme näo, et mõistame, kuid samas mõtleme omi mõtteid või otsime võimalust midagi vahele rääkida. Miks on vaja mõistmisega kuulata?

Tegelikult eelkõige sellepärast, et endal ja teistel oleks kergem, et ei tekiks arusaamatusi ja tülisid. Kuulamisoskust on vaja kindlasti koolis, siis polegi sul probleeme õpetajatega. „Minu jaoks pole suhtlemine kunagi olnud probleem, küll aga on selleks olnud kuulamine,“ ütleb meie hokimängija Robert Rooba. See lause kehtib vahel paljude inimeste, emade, isade, laste, õpetajate ja isegi vanavanemate kohta. Ka mina ei ole õppinud koolis korralikult kuulama. Samas, kui tegelen millegi enda jaoks hästi huvitava ja põnevaga nagu jalgpall või korvpall, siis seal olen ma suurepärane kuulaja. Kuulamist on vaja, et teistega asju arutada. Vaid ühise arutelu tulemusena sünnib hea asi. Näiteks jalgpalliväljakul on võimalik edu saavutada vaid teisi kuulates, meeskonnatööd tehes. Kindlasti oleks vaja rohkem koolis kuulata mõistmisega. Nii läheks mul endal paremini ja teistel oleks kergem õppida. Pean tunnistama, et minu tugevam külg pole alati teistega arvestamine, kuigi saan väga hästi aru, et see on tähtis.

Demokraatia hea omadus on kindlasti see, et meil on sõnavabadus ja me saame olla muidu ka vabad inimesed. Kuid selle eelduseks on see, et me oskame kuulata mõistmisega, peame oskama suhelda, siis saame vajadusel aidata.

Pärast videoklippide vaatamist(www. demokraatia.ee),milles räägitakse neist väärtustest, sain aru, mida peaksin enda juures muutma. Veel sain aru, kui oluline on hea kuulamine, see aitab kaasa, et teine inimene tunneks end rääkides hästi.

Mikk Anderson, 8. klass

Kuulamine on elus tähtis seepärast, et teha meeskonnatööd, olla edukas ja saada hästi tööl hakkama. Tänapäeva lapsed ei ole head kuulajad ,kuna nad istuvad koguaeg arvutis ja teiste kuulamiseks neil enam aega ei jää. Seepärast tuleks neid rohkem õue saata, et nad saaksid suhelda ja õpiksid suhtlemist.

Rääkimine pole veel suhtlus ja sõnadel on mõte, kui neil on kuulaja või kuulajad. Kuulata on vaja, sest inimeste öeldu võib alati midagi muuta paremaks.

Arvan, et igal inimesel on ette tulnud olukordi, kus ta räägib oma sõprade või pereliikmetega või tuttavatega midagi olulist, aga teised justku iei kuula teda tähelepanelikult. Ja see tunne pole eriti hea. Mul endal on seda õnneks juhtunud harva, sest inimesed minu ümber on harjunud rääkima kordamööda...Paljudes koolides, eriti põhikoolis ,on tihti probleemiks, et õpilased ei kuula või ei pane tähele, mida teine õpilane või õpetaja ütleb. Selle lahendamiseks võiks vahel teha kuulamisülesandeid või -mänge, millega saaks harjutada paremat kuulamis- ja meeldejätmisoskust. On tähele pandud, et kui laps õpib mõnda pilli, oskab ta olla hiljem parem kuulaja.

Kuulamisoskus on väga oluline, sest teist kuulates anname endale võimaluse saada targemaks.

Villem Ausmees, 9. klass

Kuulamine ja kuulmine on kaks erinevat asja. Kuulamine on see, kui mõtled kaasa ja jätad kuuldut meelde. Kuulmine on, kui kuuled, et teine räägib, aga ei mõtle kaasa ja ei keskendu kuuldule. Kuulamine on elus väga tähtis, et saada head töökohta, et koolis läheks hästi ja sõpradega oleks hea suhe. Näiteks kui koolis õpetaja räägib midagi ja sa ei kuula tähelepanelikult ja selle osa peale tuleb suurem või väiksem töö, siis seeläbi kannatab ka töö tulemus. Või kui töötad kusagil ja ei kuula oma tööandjat, siis ilmselt ühel hetkel võid kaotada oma töö. Hea kuulamine on sõpruse alus – siis saad aru tõeliselt räägitust ja vajadusel saad aidata, muidu võib isegi sõprus katkeda. Kuulamine on väga tähtis ühiskonnas, sest see on meie tee eduni ja hea koosolemiseni, nagu räägib hokimängija Robert Rooba.

Kuulamine on elus väga oluline asi. Heal kuulajal saab elu olla isegi kergem, tal on võimalik seeläbi saada targemaks ja niimoodi ka parem töökoht. Kui kõik oleksid head kuulajad, oleks ühiskond kindlasti parem.

Kristofer Luts, 7. klass

Olles ise halb kuulaja ja tähelepanelikkus pole minu tugev külg, võin samas küll mõtiskleda, miks võiks olla hea mõistmisega kuulaja. On tõenäoline, et kui koolis terve päev õpetajaid kuulata ja jälgida, suudaksin olla tark poiss. Internetiavarustest leidsin ühe targa helispetsialisti, kelle nimi on Julian Treasure, arvamuse. Ta kirjeldab, kuidas kuulamise ja jutuajamise kunsti asendab tänasel päeval üha rohkem isikliku sõnumi edastamine interneti ja mobiiltelefoni kaudu. Teadlik kuulamine ja selle kadumine on muutunud tõsiseks probleemiks. Samas on kuulamine ligipääsutee mõistmisele ja ilma selleta võime jõuda olukorda, et me ei mõista enam teisi ja ei suudagi teisi kuulata. Nii võiks maailm muutuda tõeliselt hirmuäratavaks kohaks, leiab Julian Treasure.

Tõepoolest, igasugune ekraanisõltuvus on nii kerge tekkima, kohati on sealt tulev palju huvitavam, kui kuulamine...Helispetsialist arvab, et peaksime harjutama kuulmisoskust. Selleks oleks vaja end eristada mürast, oleks vaja erinevaid helitekitajaid märgata, samuti tuleks helisid nautima õppida. Kuulamisoskuse harjutamist tuleks õppida juba koolis.

No on alles värk! Mõtlen, et mul tuleks küll ennast kõvasti arendada, enne kui mõistmisega kuulamise omandan.

Pikk tee küll minna, kuid ega ilma tõelise kuulamisoskuseta midagi head ei tulegi. Mis muud, kui meil tuleb hakata ennast harjutama tõelise kuulamisega.