Mis peaks noori poliitikasse meelitama?

Minu kogemus poliitikas on olnud juba küllaltki pikk ja olen seda näinud üpris lähedalt, seda vaatamata oma vanusele.

Esimesed sammud poliitikas tegin juba tegelikult 2005. aastal, astudes Tõrva gümnaasiumi õpilasesinduse ridadesse. Sel ajal, mõistmata poliitika olemust ja sisu, ei teadnud ma veel, et taoline organisatsioon nagu õpilasesindus on juba poliitika üks osa. See on õpilaste esinduskogu, mis kaitseb õpilaste õigusi suhtes kooli ja linnaga. 2005. aastal tehtud otsuse tulemusena näen ma poliitikamaailma sisemist elu hetkel niivõrd lähedalt, millest ma ei osanud üheksa aastat tagasi isegi mitte unistada.

Poliitika definitsiooni on väga raske lahti mõtestada. Kitsamalt arvavatakse, et see on see, mis toimub riigikogus, valitsuses ja kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse tasandil ja selles mängivad rolli ainult parteid ja poliitikud. Laiemas mõttes on poliitika hoopis vahend mingi poliitilise otsuseni jõudmiseks. Näitena võib jälle võtta õpilasesindused. Kui õpilased ja kooli direktor jõuavad näiteks kokkuleppele, et söögivahetund peaks olema 30 minutit, siis juba see on poliitiline otsus.

Olen tihti sellele mõelnud, miks üks noor inimene peaks ennast siduma poliitikaga. Hea vastus on see, et kui ise midagi ei muuda ega siis ei muutu ka midagi. Kõlab küll klišeena, kuid nii see tegelikult on. Hoides oma mõtteid ainult iseendale või kirudes oma sõpradega mingit otsust ainult koduseinte vahel, siis enamasti ei muutugi midagi. Küll saavad muutused toimuda poliitikasse astudes.

Üks kõige lihtsamaid võimalusi poliitikaga „sina“ peale saada on just selles, kui ise osaleda mõne rakukese liikmena, näidates initsiatiivi ning võttes vastutust. Noor ei pea kohe astuma poliitilisse noorteorganisatsiooni mis paljudele tähendabki poliitikasse astumist. Noorel on kõige lihtsam astuda oma kodukoha noortevolikokku või õpilasesindusse. See annab esimese maigu demokraatia toimimisest. Kuigi mõlemad organisatsioonid tegelevad poliitikaga kitsamalt (õpilasesindus kooliteemadel ja noortevolikogu Tõrva noorte teemadega) on see esimene samm aru saamaks, milline on poliitika olemus.

Järgmisena toon enda näitel välja väga suure plussi, mis poliitikas olemine mulle andnud on. See on tohutu tutvuste võrgustik ja kohtumine väga erinevate inimestega. Tänu kontaktidele on mul olnud võimalus näha oma silmaga Ameerika Ühendriikide presidenti, kuulata Eesti presidendi mõtteid erinevatel teemadel ja teha koostööd riigikogu ja vabariigi valitsuse liikmetega. Ja kõik need tänased võimalused on saavutatud selle abil, et olen aktiivselt osalenud poliitikamaailmas ühe toimijana.

See kõik võib edaspidises elus tulla kasuks sellistest kohtades, kus ma tegelikult arvatagi ei oskaks. Kolmandaks soovitaksin noortel poliitikasse minna, sest just noortel inimestel on palju julgemad ja uuenduslikumad ideed, mida tihti juba aastakümneid poliitikas olnutel ei pruugi olla või nad ei julge neid välja öelda. Uuenduslikke ideid on vaja selleks, et välja murda stampidest ja tuua muudatusi ühiskonda.

Just noored inimesed võivad anda taolise tõuke. Viimane positiivne näide uuenduslikust ideest on Tõrva Raadio, mis sündis just noorte initsiatiivil, või maakonnas Tankla noorteühendus, mis on algatanud mitmeid toredaid ideid.

Seega mina väidan, et noored peaksid osalema julgelt poliitikas. Kaotada ei ole midagi, samas võita on palju. Olgu see kodukohas millegi suure ära tegemine (hiljem kas või kogu riigis, Euroopas või maailmas),kontaktide võrgustiku saamine isiklikus elus läbilöömiseks või oma ägedate ideede rakendamine ühiskonnas.

Kes veel ei ole liitunud mõne noorteorganisatsiooniga, siis tehku see ära! Ja kui poliitika meeldima hakkab, siis erakonnad ootavad enda ridadesse uusi ja ägedaid tegijaid!