Täisterajahu toodetakse kokku viiest erinevast teraviljast: rukis, nisu, kaer, oder, speltanisu. Enamus töödeldavast viljast kasvatatakse ise.

Juuretisega kergitatud koduleiba hakkas Kadri Kopso oma perele tegema buumiajal. Peale mõneaastast omaette pusimist käis ta kogemusi omandamas kahe erineva leivameistri juures, 2012. aastal õppis töötukassa abiga Olustveres pagar-kondiitriks. Individuaalõpe, mis koosnes enamjaolt praktikast, kestis oktoobrist detsembrini, kokku 200 tundi. Hiljem käis Kadri ka ettevõtluskoolitusel ja koostas pagaritoale äriplaani.

Selle aasta 1. jaanuarist on varem Väike-Maarja vallas ehitusnõunikuna töötanud naine Kaarli talus pagarina tööl. Praegu küpsetab Kadri põhiliselt seitset sorti vormileiba ja seda kahel päeval nädalas - esmaspäeviti ja neljapäeviti, laadahooajal aga on küpsetamist märksa tihemini.

Kohaliku rahva lemmikuks on kujunenud ülekaalukalt seemneleib, Rakveres ja Tallinnas aga ostetakse rohkem rukki- ja köömneleiba. Rootsis hindasid sealsed eestlased kõrgelt ilma suhkruta musta rukkileiba. Laatadel on rahva lemmikuks kujunenud juuretisega kergitatud pisileivad, eriti rosinapätserid. Suvel soovitakse odrakaraskit, väga hästi on tarbijad omaks võtnud ka krõbedad speltaküpsised.

Kokku on Kaarli talu klientideks 55 ökopoodi üle Eesti Tallinnast Põlvani ja Pärnust Narvani, lisaks üle saja üksikisiku.

Mõned aastad tagasi leidis Kadri endas julguse korraldada leivatoas ka  õpitubasid. Lisaks leivateole on alati hästi sujunud talu õlidest salatikastmete valmistamise töötoad. See on loominguline tegevus: ise segad, maitsed ja leiad parima koosluse.

Koos tehakse ka küpsiseid ja kooke, ikka selleks, et talus toodetule lisaväärtust anda ja õpetada inimesi neid kasutama.

Täispikka versiooni Väike-Maarja Valla Infolehes ilmunud loost saad lugeda SIIT.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena