Haruldane aardeleid Jõgevamaal tõi oodatust väiksema leiutasu

Mai lõpus kaevasid detektoristid Palamuse vallast Änkkülast ühelt kartulipõllult välja üle kolmesaja viikingiaegse hõbemündi, mille eest määratud riiklik leiuautasu oli arvatust kordades väiksem, kirjutab Vooremaa.

Tänavu mai lõpus kaevati põld kopaga läbi ja leiti üle kolmesaja mündi. Lagedale ilmus ka pronksesemete tükke, keraamikat ning koguni keskaegne hoonepõhi. Arheoloogid tegid kindlaks, et aare pärineb aastatest 1060-1070. Ajalooinstituudi arheoloogi Mauri Kiudsoo sõnutsi on selline aardeleid Kesk-Eesti piirkonnas üsna haruldane, sest kaubandus polnud siinmail sel perioodil kuigi aktiivne ja ka raha liikus järelikult vähe.

Nii haruldast leidu polnud Andres Keske ega ka tema klubikaaslased varem välja kaevanud. “Rahapaja otsa satutakse ikka vaid kord elus, kui siiski,” tõdes ta. Seda suurem oli tema üllatus, kui sai möödunud nädalal teada muinsuskaitseameti ekspertkomisjoni otsuse, et leiuautasu suurus on 18 000 eurot, millest arvatakse maksud maha. Võrdluseks võib välja tuua, et aasta tagasi Ida-Virumaalt välja kaevatud aardeleius oli umbes kakssada hõbemünti ehk Keske leiust sadakond münti vähem, siis maksti aga leidjale 55 000 eurot.

“Ega ma sama suurt summat ei lootnudki, aga arvasin, et see tuleb 40 000 kanti. Väga rahule oleksin ka jäänud, kui oleks saanud 20 000 puhtalt kätte,” tunnistas Keske. Ta küll nentis, et tegemist on ju sõna otseses mõttes maast leitud rahaga ning virisemiseks justkui põhjust pole, kuid oma pettumust oli tal siiski raske varjata. Veel lisas Keske, et kogu summat ei pane ta kindlasti ainult oma taskusse, vaid osa sellest kuulub ka maaomanikule.

Loe edasi Vooremaast.

Muinsuskaitseameti vastulauset loe siit.