“Meil on autode peal ka metsatöödeks vajalik varustus, kuid tulekahju kustutamisele või mõnele muule õnnetuskohale rutates ei tahaks päästjad endale tee rajamisega aega raisata. Selleks ei ole lihtsalt aega ja ilmselt ei meeldiks see ka abivajajale. Teame ju kõik, et ootaja aeg on niigi pikk,” rääkis Lindmäe, kelle sõnul tekivad sagedasemad probleemid just auto kõrgusega. “Päästeauto on üle kolme meetri kõrge ja kinnikasvanud teede tõttu on tulnud ette, et katki on läinud näiteks vilkurid ja auto katusel paiknev varustus. Mõlemad on aga meie igapäevases töös vajalikud,” selgitas ta.

Pihtla pritsumeeste juhatuse liikmest autojuht Rando Rahnik lisas, et neli meetrit ja kümme sentimeetrit peaks olema tee miinimumkõrgus ja laius kolm-neli meetrit. “Kuid talvel vajuvad oksad lume raskuse all madalamale. Ideaal oleks neli meetrit ja sellest edasi taevani lahti. Eks see ole teele ka hea. Pealt kinni kasvanud tee nagu koridor läheb ju mudaseks,” selgitas ta.

Loe edasi Saarte Häälest.