Kuidas viidi 75 aastat tagasi läbi valdade reform?
Septembris korraldatud ajalookonverentsil „Noppeid Alavere kultuuriloost“ tegi Taavi Pae ülevaate 1939. aasta valdade reformist ning sellele eelnenud mitme aasta pikkusest ettevalmistusest, kirjutab Sõnumitooja.
Taavi Pae rääkis, et valdade teke on seotud pärisorjusest vabastamisega. Kui enne seda võis 19. sajandil omavalitsusüksuseks pidada mõisa, siis pärisorjuse kaotamise järel tekkis oma kogukondlik valitsus, algul eelkõige kohtusüsteemi kaudu – enam ei otsustanud kohtupidamise üle mõisnik, vaid tekkis oma kogukonna kohus.
1866. aastal hakkas kehtima vallaseadus ja Eestis tekkis 1100 valda. Kuna vallad olid väga väikesed, hakkasid nad üsna varsti liituma. 1899. aastal oli Eestis 365 valda ning enam-vähem sama arv püsis Eesti Vabariigi algusaegadeni. Valla piirid jälgisid enamasti mõisa piire ning kuna mõisatel oli palju lahusmaatükke, eriti Lõuna-Eestis, siis olid valdade piirid sageli segased ja ebaloogilised.
„Seetõttu on täiesti selge, et 1920ndatel aastatel, kui Eesti riik iseseisvus, oli pidev jutt, et valdadega tuleks midagi ette võtta. Nii et väga sarnane paralleel tänapäevaga: kogu aeg räägitakse, et peaksime tegema valdade reformi, aga ei jõuta selgusele, kuidas seda teha,“ ütles Taavi Pae.
Loe omaaegsest valdade reformist edasi Sõnumitoojast.
