Vallajutud: Vihula vald muutus inetust pardipojast rikkaks pruudiks

Vihula vald oma praegusel kujul tekkis 1990ndate teises pooles, kui liitusid Vihula ja Võsu vald. Vergi sadama lähistel sõna otseses mõttes paadikuuriks või laoruumiks ehitatud hoones tegutsenud vallamaja kolis Võsule ja liitunud omavalitsuse nimeks sai Vihula vald. Aga probleemid jäid, kirjutab Kuulutaja.

Umbes samal ajal liikus Lääne-Viru ajakirjanike seas pisut kohatu nali: kui millestki kirjutada pole, siis helista Vihula valda, sealt leiad kindlasti järjekordse skandaali! Esmalt Võsu valla, aga seejärel kaasavarana ka ühinenud Vihula valla kohalik poliitikaelu oli nii sassis, kui üldse olla sai. Kohaliku elu edendamise asemel tegeles volikogu omavaheliste suhete klattimisega ja seda mitte ainult ühel valitsemisperioodil, vaid ikka mitu koosseisu järjest. Isegi kohut käidi: volikogu liige kaebas täitevvõimu tegevuse peale. Pidevalt vahetunud vallavanemate ja volikogu esimeeste üle ei suutnud enam elanikud järgegi pidada.

Kui Siseministeerium tänavu oktoobris avalikustas oma järjekordse analüüsi kohalike omavalitsuste võimekuse indeksist, siis tabas üllatus Vihula valda ennastki: selgub, et see rannaäärne omavalitsus on omas kategoorias – vähem kui 2000 elanikku – Eestis kõige võimekam. Ka koht üldises pingerivis pole sugugi paha: 40.

Seekordne analüüs kajastab perioodi 2010-2013. Kui aga analüüsida omavalitsuste võimekust vaid 2013. aastal, siis on Vihula koht üldises pingerivis veelgi kõrgem – 36. Ning edasiminek võrreldes eelmise perioodiga (2006-2010) on samuti tubli, eelmises pingereas oli Vihula vald 75. kohal.

Loe edasi Kuulutajast.