Probleem või mitte: gümnaasiumi sulgemine omavalitsuses viib mujale õppima ka rohkem põhikooliõpilasi

Riigi hariduspoliitika soosib õppimist kodulähedases põhikoolis, paljud lapsevanemad eelistavad aga suuremat ja kaugemat kooli, kirjutab Raplamaa Sõnumid.

Juuru vald talitas nõnda, nagu haridusministeerium õigeks peab – otsustas sulgeda kooli gümnaasiumiastme ja keskenduda põhikooli arendamisele. Lisaks loodi põhikooli juurde huvikool, mille muusikaõppe kohta vaid kiidusõnu kostab.

Ometi suurenes õpilasränne teiste omavalitsuste koolidesse rohkem, kui vallajuhid seda oodata oskasid, tuues sellega kaasa ka eeldatust suurema koormuse valla rahakotile. Esiteks tuleb maksta kooli kohamaksu teistele omavalitsustele ja lisaks hüvitada õpilastele suures osas sõidukulu.
Muidugi peavad mujal õppima kõik gümnaasiumiõpilased, sest Juuru vallas enam gümnaasiumi ei ole. Lisaks aga õpib mujal koolides enam kui viiendik põhikoolilastest – rohkem kui eelmisel aastal.

Enamjaolt jagunevad Juuru põhikoolilapsed ühe- kuni mõnekaupa maakonna koolide vahel. Erand on siin Kohila, kus õpib lausa 12 Juuru last, kellest kuus läks tänavu sügisel esimesse klassi. See eelistus puudutabki just nooremaid õpilasi, gümnaasiumisse minnakse Juurust pigem Rapla Vesiroosi gümnaasiumisse.

Eelmisel aastal avati Eduard Vilde nimelises Juuru koolis viimaste aastate suurim esimene klass – 22 õpilasega. Tänavusse esimesse klassi jagus aga lapsi poole vähem.

Kokku õpib Juuru gümnaasiumis tänavu 118 last, enam-vähem samapalju kui mullu.

Teemat käsitleti ka viimasel Juuru vallavolikogu istungil, kus vallavalitsuse liige, pearaamatupidaja Agle Romulus tõdes, et teistes koolides õppivate õpilaste arv on kasvanud rohkem kui vald prognoosis, ning see on ka tänavuses vallaeelarves kõige probleemsem kuluartikkel.

Loe pikemalt 29. oktoobri Raplamaa Sõnumitest