Päevavalgele tulid šokeerivad videod Leedu karusloomafarmidest
28. oktoobril avaldati Leedus salaja filmitud videomaterjal karusloomafarmidest. See on üles võetud kaheteistkümnes Leedu farmis ning sisaldab šokeerivaid kaadreid karusloomadest, kes on tihedalt paigutatud väikestesse puuridesse ja elavad ebasanitaarsetes tingimustes.
Näha on nii tõsiseid vigastusi kui ka lagunevaid surnukehi. Materjali avalikustanud loomaõiguslaste organisatsiooni Tušti Narvai (eesti k Tühjad Puurid) esindajad andsid videomaterjali üle Leedu politseile.
Leedu veterinaarameti peaveterinaar Giedrius Blekaitise sõnul on videotest näha, et loomi peetakse liiga väikestes puurides. "Kui vigastatud loomi on palju, siis tuleks teatud juhtudel karusloomakasvatus sellistes farmides keelustada. Kui karusloomakasvataja ei suuda loomi vastutustundlikult kasvatada, tuleks äri lõpetada, sest loomi ei tohi piinata," lausus Blekaitis.
Karusloomafarmi Northern Fox omanik Vitas Palaitis, kelle farmist pärineb osa videomaterjalist, eitab, et tegu on tema loomadega. "Tänapäeval võib igaüks videot monteerida. Lääneriikides, näiteks Taanis, tehakse nii kogu aeg," kommenteeris Palaitis.
2013. aastal avaldas loomaõiguslaste organisatsioon Loomade Nimel esmakordselt analoogse videomaterjali Eesti karusloomafarmidest. See põhjustas aktiivse ühiskondliku vastukaja, mis on viinud karusloomafarmide keelustamise protsessi algatamiseni.
"Avanev pilt on väga kurb, kuid kahjuks on see sarnane paljudele teistele uurimustele, mis varem tehtud on, kaasaarvatud Eesti omale," sõnas Loomade Nimel pressiesindaja Anita Jürson. "See näitab, et karusloomafarmid ei ole juba oma olemuselt metsloomadele sobilikud ning põhjustavad neile kannatusi. Leiame, et karusloomakasvandused tuleks teiste arenenud riikide eeskujul keelustada."
Eestis on karusloomakasvatuste keelustamise petitsioonile alla kirjutanud nii e-posti teel kui ka kirjalikult üle 9000 inimese, ligi 1100 inimest on andnud petitsioonile digiallkirja. Küsitluste andmetel ei poolda loomade kasvatamist karusnaha saamise eesmärgil 59% Eesti elanikkonnast.
