Teadlased karjakasvatajatele: asendage traditsioonilised karjakellad GPS-seadmega
Suurte Šveitsi karjakellade, mida lehmad mägikarjamaadel ajast aega kandnud on ning mida kaasajal suuresti kohalikeks sümboliteks peetakse, tulevik võib olla ohus - hiljutine uuring tõestas, et kellad kahjustavad veiste kuulmist ja mõjuvad halvasti nende söömisharjumustele.
Põllumajandusteadlane Julia Johns koos kaastöötajatega Šveitsi Föderaalsest Tehnoloogiainstituudist uuris 25 erinevas farmis sadat lehma, kes kandsid kaelas ühte 5,5 kilogrammi kaaluvat karjakellade paari, vahendab portaal The Local. Nad uurisid rea eksperimentide käigus lehmade aktiivsust, pea liigutusi, reaktsioone helile ning söömiskäitumist.
Teadlased tõdesid, et karjakellad tekitavad kuni 113 detsibellist müra, samamoodi nagu mootorsaag või suruõhupuur ning see ulatub 85 detsibelli võrra üle (Šveitsis) seadusega kehtestatud piirväärtuse.
Uurijad väidavad, et on tõenäoline, et karjakellad on kurdistanud tuhandeid lehmi, kelle kuulmine on inimese omast tundlikum. Sajast uuritud lehmast ei reageerinud helile mõned.
"Inimeste puhul me eeldame, et olles viibinud sellise kõrge müratasemega keskkonnas, tekib neil mõne aja möödudes kuulmislangus," sõnas ajalehele Schweiz am Sonntag uurimisprojekti juht Edna Hillmann.
Kellad võivad mõjutada ka lehmade söömisharjumisi: veised, kes kandsid kellasid, mäletsesid lühemat aega kui need, kes ei kandnud.
"Kuid millel on suurem mõju, kas kella raskusel või häälel, pole veel selge," ütles Hillmann.
Loomaõiguslased on raskete ja häälekate karjakellade lehmadele kaelariputamist juba ammu kritiseerinud ning uuringutulemused neid ei üllata. Lolita Morena ühest Šveitsi loomaõiguslaste grupist tõdes: "Meil pole vaja mahukat teadusuuringut, et teadlased ütleksid, et karjakellad ei ole lehmade tervisele kasulikud."
"Farmerid peavad lihtsalt kulutama rohkem aega, et oma karjad halbade ilmadega Alpide nõlvadelt üles leida. See on raske, aga mitte võimatu," sõnas Morena.
Teadlaste soovitust teha veised mägikarjamaadel leitavaks GPS-seadme, mikrokiibi ja nutitelefoniga peavad talunikud pehmelt öeldes võimatuks.
"Seda ei saa tõsiselt võtta," ütles kohalike maapiirkondade esindaja Jacques Bourgeois. "Teadlased on asjast täiesti valesti aru saanud. Kas nad üldse on laborist mõne sammu välja astunud ja mägedes käinud?"
Bourgeois rõhutas, et 5,5 kg kaaluvat kelladepaari kasutatakse vaid väga harvadel tseremoniaalsetel juhtudel. "Vaid ühel päeval aastas pannakse lehmadele kaela kõige suuremad kellad. See on osa meie kultuurist ja traditsioonidest ning täiendab Alpide ilu," sõnas ta.
Swiss Tourismi esindaja Véronique Kaneli sõnul teeks karjakellade keelamine lõpu Šveitsi müüdile ja kuvandile. Samas on tema sõnul Alpide väärtuseks ka vaikus.
