Elanikke vähe, maju palju ... mida tondilossidega peale hakata?
Jutt käib tühjadest ühiselamutest, palju neid kokku on, ei ole lugenudki. Kui mõni kodanik näitab näpuga valla poole, siis ekslikult. Need hooned kuuluvad riigile, kuigi räägitakse, et mõni on maha müüdud. Tänapäeval ei tea kunagi, mis kellelegi kuulub.
Ei ole kõigis neis käinud, kuid kahte neist tänava ääres veidi uurisin. Sildid ilusasti küljes, et on varinguohtlikud. Ei tunne küll kõiki seadusi, kuid on selge, et sellest küll ei piisa. Ei tea, kuidas käituvad praegused Tihemetsa poisid, kuid mul poisikesena oleks küll tekkinud vastupandamatu isu neis majades mängida ja seigelda ja ma poleks lasknud end mingitest siltidest segada. Ja siltidest on vähe– võib sattuda maja juurde sellest küljest, kus silte pole või siis pimedas. Uksed lahti, aknad katki, katused osalt sisse varisenud, räästalauad ripakil!
On kaks võimalust – kas hooned lammutada või kindlalt sulgeda. Mõned aknad on küll kunagi laudadega kinni löödud, kuid juba lahti kangutatud. Peale ohtlikkuse on küsimus ka esteetiline, iga päev sellistest mööda käimine tekitab stressi. Kui hooned tühjaks jäävad, peaks ikka ruumid seest puhtaks tegema. Praegune pilt on kole, kõik mittevajalik jäeti vedelema.
On muidugi ka võimalus, et hooned tehakse korda ja võetakse kasutusele, aga seda ei usu vist kõige suuremad optimistid ka.
Endine söökla müüdi ka vist ära, riik peseb oma käed puhtaks. Vähemalt on hoone korralikult lukus ja silt on ka tore.
Eks vallal on ka oma hoonetega muresid. Kui hooldekodu suletakse, jääb maja tühjaks, pealegi on see vist kaitse all. Räägitakse ka päevakeskuse kolimisest spordihoonesse. Mis saab siis vanast ilusast Lastekodu Liivia koolimajast, mis küllap ka kaitse all?
Kilingi-Nõmmes nii suuri probleeme pole, küllaga seisab juba umbes kolmkümmend aastat kesklinnas poolik restoran-kauplus. Vaevalt keegi usub, et sellest veel asja saab. Kellele see kuulub, ei tea, räägitakse et majandusühistu müüs selle aastaid tagasi ära, aga ka seda, et ikka kuulub ühistule.
Kas see hoone on varisemisohtlik? Kui puithoonete puhul saab aru, kui asi on juba ohtlik, siis nende paneelehitiste puhul ei tea kunagi, millal paneel pooleks praksatab või tellis pähe kukub…
Kuidas selle hoone saaks ära lammutada ja asemele kasvõi korraliku parkimisplatsi rajada? Kuna hoonest on ainult karkass, ei tohiks selle lammutamine väga kallis olla.
Loodame, et vallavalitsus suudab rohkem asjalikku infot anda.
Abivallavanema Ave Kallo kommentaar
Saarde vallavalitsus nõustub eelkirjutaja arvamusega. Tihemetsas avaneb üsna trööstitu vaatepilt. Suur osa ühiselamutest kuulub Riigi Kinnisvara AS-ile, kes „otsib“ neile uusi omanikke. Möödunud suvel müüdi uuem ühiselamu kompleks eraettevõttele, kelle plaanidest ei ole vallal kahjuks aimu. Samuti said uue omaniku Peahoone tee 3 (endine sööklahoone) ja Lasteaia tee 3 hooned.
Saarde vallavalitsus on esitanud Riigi Kinnisvara AS-ile päringu, milles oleme soovinud saada vastuseid nende hoonete tuleviku osas. Samuti oleme nende poole pöördunud paaril korral hoonete ohtliku olukorraga seoses. Väljavõte Saarde vallavalitsuse ja Riigi Kinnisvara AS-i 19. juuni 2012 kirjavahetusest:
1) Millised plaanid on Riigi Kinnisvara Aktisaseltsil nende hoonetega lähitulevikus?
RKAS plaanib talle kuuluvad Tihemetsa alevikus asuvad kinnistud müüa. Aktiivne müügiperiood jääb 2012.aasta II poolde ja 2013. aasta I poolde. Antud kinnistute puhul tuleb arvestada, et piirkond ei ole ettevõtjatele atraktiivne ja müügiprotsess võib kujuneda pikaaegseks.
2) Kas antud hooneid on kavas säilitada, lammutada, rekonstrueerida, müüa vms?
RKAS teenuste-ja müügiosakond koostöös haldusosakonnaga otsustavad kas müüa kinnistud sellisel kujul, nagu need hetkel on, või alustada müüki alles siis, kui vajalikud lammutustööd on teostatud. Arvatavasti esialgu püüab RKAS müüa kinnistud esialgsel kujul ja vajadusel lammutada.
3) Millist vastutust on nimetatud kinnistute kinnisvara omanik valmis kandma võimalike kahjude korral?
RKAS on eelmisel ja käesoleval aastal püüdnud kinnistute territooriume hoida rahuldavas seisukorras (nt niitmine). Täiendavalt oleme planeerinud varustada objektid hoiatussiltidega. Võimaluste piires on püütud kaitsta hooneid võimalike sissemurdmiste eest, kuid selle sajaprotsendiline tagamine on raskendatud piirkonnas puuduvate turvateenuseid (tehnilist valvet) osutavate firmade tõttu. RKAS on vara kindlustanud varavastutus-kindlustusega.
Asja kurb pool on see, et kohalikul omavalitsusel on väga raske riigile ettekirjutust teha, mistõttu ei ole võimalust rakendada asendustäitmist ja nõuda sunniraha. Mitmel hoonel on nüüd eraomanik, mistõttu saab Vallavalitsus vastavalt vajadusele nõuda hoonete korrastamist ja ohutuse tagamist ettekirjutuse näol. Kuna omanikuvahetus on veel nii värske, siis kohe seda kindlasti tegema ei hakata. Omalt poolt loodame, et nimetatud hoonete osas on mõttes head ideed ja lammutamiseks polegi vajadust.
Kahjuks peame tõdema, et ka Saarde vallale kuulub Tihemetsa alevikus lagunenud ja mahajäetud pooleliolev lasteaia hoone. Oleme otsinud lahendusi hoone lammutamiseks, kuid seni tulutult. Lammutustööde hinnapakkumised algavad 25 000 eurost, mis käib vallale kahjuks üle jõu. Selliste otstarvetega hoonete (ühiskondlik hoone) lammutamiseks riigi tugi puudub. Kindlasti otsime edasi võimalusi, kuidas nimetatud hoonet lammutada.
Tihemetsa hooldekodu tegevuse lõpetamisega seoses jääb Hooldekodu tee 12 asuv hoone tühjaks. Tõenäoliselt on plaanis see maja müüa, sest muud kasutust sellele lähitulevikus ei näe. Jutud, et Allikukivi raamatukogu kolitakse Tihemetsa spordihoonesse, vastavad tõele. Põhjuseks samuti suured ülalpidamiskulud. Seega on otstarbekas koondada ühte hoonesse rohkem tegevusi, mitte hoida seda vaid pooleldi kasutuses. Praegune raamatukoguhoone ei kuulu täielikult vallale. Nimetatud hoones on kokku kaheksa korterit, millest enamik on eraomandis ja ühes asub Saarde vallale kuuluv raamatukogu. Vald on arvamusel, et õigem oleks hoone osa müüa.
Kilingi-Nõmme kesklinnas asuv pooleliolev restoranihoone kuulub kinnistusraamatu andmete kohaselt Kilingi-Nõmme Majandusühistule. Juhatuse liikme Peep Kaljustega on hoone teemal palju vestlusi olnud ja ta mõistab vallakodanike muret hoone tuleviku osas. Kahjuks on tagamaad natuke keerulisemad ja vajavad omandiküsimuste tõttu juriidilist lahendust. Positiivse lõpptulemuse nimel otsib praegune omanik probleemile lahendusi. Ka vald üritab selles osas kindlasti kaasa aidata, sest taoline tondiloss kujutab ohtu ja lisaks on ka visuaalselt häiriv. On ka positiivset. AS EMT lammutas kesklinnas mobiilside masti all asuva varisemisohtliku hoone nädalaga. Praegu ei meenuta varet enam miski.
Sel suvel esitas Saarde Vallavalitsus Keskkonnainvesteeringute Keskusele taotluse kahele reformimata riigimaal asuvale hoonele lammutamistoetuse saamiseks. Kalita külas asuv kuivati ja Tõllakülas asuv väetisekuur sobivad taolise toetuse taotlemiseks, sest kuuluvad vastavasse kasutusotstarbe loetellu (põllumajandus-, militaar-, tööstushooned) ja on maastikupilti rikkuvad. Kui peaks tekkima võimalus veel riigi rahaga taolisi tondilosse lammutada, siis seda võimalust kindlasti kasutatakse.
