Mis viitab internetisõltuvusele ja kuidas sellega võidelda?
Uuringute tulemused näitavad, et järjest rohkem inimesi eelistavad küberruumis suhtlemist vahetule vestlusele. Internetikeskkonnas väheneb vastutustunne ja seal saab võtta rolli, mida reaalses elus pole. Internetisõltuvuse arenemise oluliseks näitajaks on internetis viibimise aeg. Tavaliselt on see 5–7 tundi nädalas, internetisõltlastel aga palju kordi suurem. Samas võib tööülesannete tõttu inimene olla kohustatud palju veebis viibima ja mõistagi ei tähenda see siis sõltuvust. Paljudel inimestel suureneb interneti kasutuse aeg kaaslastega suhtlemise ja mängulusti tõttu. Erilist tähelepanu väärivad lapsed, kes sõpradega kohtumise või külaskäikude asemel hakkavad märgatavalt eelistama arvuti teel suhtlemist. See võib viia olukorrani, kus lapsed hakkavad üha enam pelgama ja vältima silmsidet nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega.
Nagu teada, on Facebook’is viibimine muutunud üsna tavaliseks. See aga vähendab reaalset emotsionaalset kontakti kaaslastega. Kindlasti väärib esiletoomist fakt, et küberruumis esineb ka kiusamist, mis võib eriti tugevalt mõjuda lapse psüühikale. Eestis teostatud uuringu resultaadid näitavad, et ainult pooled lapsevanematest tunnevad muret internetisuhete pärast, mis võiksid tekitada kahju.
Teada on, et internetisõltuvusele viitavad ka loobumine hobidest ja suhetest ning negatiivne meeleolu, kui ei pääseta internetti. Sõltuvust arvutist soodustavad ka teatud individuaalsed iseärasused nagu impulsiivsus, psüühiline jäikus ja sundmõtted ehk mõtted, mis tulevad märkamatult pähe ja millest on raske vabaneda(näiteks „ma pean kohe arvutisse minema“).Sundmõtetele järgnevad sundteod, mis tähendab, et inimene tegutsebki ilma pikemalt järele mõtlemata.
Me kõik peaksime oskama ning suutma teadvustada ja kontrollida oma käitumist arvutis ning selgitama ka lapsele, et ei tohi „põgeneda“ oma elu eest arvutisse, sest siis kannatab töö, õppimine, suhtlemine. Magamise arvel internetis surfamine võib viia selleni, et lapsed lähevad kooli väsinuna, ei suuda kontsentreeruda ja tukuvad tunnis; täiskasvanuil langeb töö produktiivsus, suureneb tehtavate vigade arv ja esinevad meeleoluhäired. Nii nagu paljude muude mõnu tekitavate tegevustega, vajab ka arvuti kasutamine mõõdutunnet.