Eesti ja Venemaa jagavad piirijärvede kalavarusid

Eesti ja Venemaa arutavad sel nädalal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalusi järgmiseks aastaks.

Käesoleval aastal sai piirijärvedest püüda kokku 6802 tonni kala, millest Eesti osa on 2926 tonni. Peipsi ja Lämmijärvel saavad Eesti ja Venemaa kala püüda ühepalju, Pihkva järv on tervenisti Venemaa püügitsoonis, mistõttu on püütava kalakoguse üldnumber Venemaal suurem.

"Kuidas järgmise aasta püügivõimalused täpselt jagunevad, selgub nädala lõpul, kuid juba praegu võib öelda, et rääbise kvoodi osas on oodata langust. Otsustamisel tuginetakse mõlema riigi teadlaste soovitustele," nentis Eesti delegatsiooni juht, keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Üldiselt on varude seis Eesti suurimates järvedes suhteliselt hea. Olulisemate püügiliikide, nagu ahvena, koha ja haugi seis on stabiilselt keskmine, veidi kõikuvad on latika põlvkonnad.

"Kõige suurem mure on just külmaveeliste kalaliikide nagu Peipsi siia, rääbise ja tindi olukorra pärast. Sõltuvalt looduslikest tingimustest, eeskätt röövkalade arvukusest ja jääkatte olemasolust on nende arvukus viimastel aastatel järjest langenud," rääkis Lamp.