Nalju Rannu kooli väärikast ajaloost: miks kannavad naised sukkpükse ja kuidas mängida jalgpalli?
Ka 30.-tel aastatel sõidutati lapsi kooli. Loomulikult mitte autoga, vaid ikka hobusega ja ainult siis, kui ilmaolud tõesti kehvad. Nii saidki Koopsi küla lapsed ühel lumisel talvepäeval saanisõiduga kooli. Riidehoius üleriideid ära võttes avastas aga üks tüdruk, et suure kiirustamisega oli koolikleit selga jäänud panemata. Ei jäänud midagi muud üle, kui tuli kodutee jalge alla võtta.
Internaadis oli noormees nimega Sukk läinud õhtul tüdrukute tuppa, aga see oli tollal rangelt keelatud. Tüdrukute tuppa sisenes ka kasvataja ja poiss peideti ühe voodi alla. Kasvataja aga märkas noormeest ja tüdruk, kelle voodi alt ta avastati, sai märkuse päevikusse: „ Rikub kooli korda Suka hoidmisega voodi all.“ Järgmisel nädalal tuli tüdruku isa kooli ja küsis: „Kus ta siis pidi sukka hoidma? Kas padja all?“
Kuuekümnendatel aastatel avastasid õpetajad ühel hommikul, et klassipäevikud on kadunud. Otsiti kõik kohad läbi, aga päevikud ikka kadunud. Oli juba mõte helistada miilitsasse. Korraga tekkis ühel õpetajal mõte vaadata ka õpetajate toa kõrval asuvasse ruumi, kuhu koguti vanapaberit. Ja ennäe, päevikud olidki seal hunnikus. Kuidas need sinna sattusid, on siiani mõistatus.
Direktori tunnis õpilased spikerdasid. Direktori lähenedes hõikas üks teistele hoiatuse: „Sass tuleb!“ Poiss kutsuti tunni lõppedes direktori kabinetti ja direktor küsis: „ Kes see Sass on?“ Tükk aega valitses vaikus ja siis kostis vastus: „Minu vanaema kutsub teid niimoodi.“ Direktori nimi oli Aleksander Kaarna.
Kahe klassi luuremäng. Loomulikult olid ka õpetajad oma klassi eest väljas. Vaenlaste leerist tabas üks noormees selja tagant õpetaja, lükkas ta kõhuli, ise kaksiratsi selga ja hõikas uhkelt. „Üks vaenlane jälle vähem!“
Suvises telklaagris Võrtsjärve ääres levisid kõlakad, et öösel on oodata mõisa poiste kollitusretke. Üks poiss lubas ronida kõige kõrgema puu otsa valvama, et siis teistele „külaliste“ tulekust õigeaegselt teada anda. Pimeduse saabudes hoidis poiss õpetaja ligi ja haigutas lõualuude raksudes. Lõpuks teatas: „Kas ma võin telki minna, mul on nii suur unekas.“ Teadagi, mis unekas see oli!
Ühel laagripäeval käisid suuremad vennad vaatamas, kuidas väikevennal läheb. Järgmisel hommikul olid kõik telgid peale ühe maha lastud. Loomulikult kuulus püsti olev telk väikevennale. Nii olidki süüdlased tuvastatud.
Direktor Tuhk andis ka tunde. 4. klassis oli selleks aineks loodusõpetus. Kui õpetaja oli kiuslikus tujus, siis kutsus ta vastama need õpilased, kes kodus õppimisele aega ei raisanud. Kui järjest oli 2 või 3 last pälvinud hindeks kahe, siis oli tulemuseks, et terve klass jäi peale tunde. Mõni muidugi valas selle ülekohtu peale pisaraid, aga teha polnud midagi. Kes oli aga kodus õppinud ja julges esimeste seas siis vastama minna, sai päevikusse hea hinde.
Kehalise kasvatuse tunni lõpp. Õpetaja: „Järgmine kehalise kasvatuse tund on õues ja palun kõigil tutimütsid pähe panna.“ Üks tüdruk teisele : „ Mis sinust saab? Sinu mütsil ju pole tutti.“
5.klassis jäi meil mingil põhjusel üks tund ära ja asendusõpetajat ka polnud. Mina kasutasin võimalust ja läksin klaverit harjutama aulasse. Kui ma poole tunni pärast tagasi tulin, siis klassis polnud enam kedagi. Terve meie klass seisis õpetajate toa ukse taga nurgas. Loomulikult leidsid klassikaaslased, et mina peaksin ka seal seisma. Sõnakuulelikuna ma siis 5 minutit seisin, aga seejärel leidsin, et mina ju polnud mürgli tekitaja ja lahkusin seltskonnast.
Õpetajate toa ukse taga nn nurgas seismine on toimunud nii vanas kui ka uues koolimajas. Meenutustes võrreldakse seisjaid oreliviledega. Suurimad pahandusetegijad ikka uksele lähemal. Kõige hullem variant oli kui saadeti õpetajate tuppa, seal ootas kindel peapesu. Halvimas seisus olid õpetajate lapsed, kes lisaks õpetajate pilkudele pidid kartma ka lapsevanema möödumist. Mõnigi kord üritati selleks ajaks ukse tagant minema lipata, aga sellest oli vähe kasu.
1.klassis on käsil lugema õppimine. Aabitsas on sõnade juures ka pildid. Noormees veerib: „v….ö… ö.“ Sõna kokku aga ei saa, proovib uuesti: „v….ö…ö:“ Ja siis hõikab võidukalt: „Püksirihm!“
Kehalise kasvatuse õpetaja tegi trenni paari 5.klassi poisiga. Tuli juttu ühest klassivennast, kes polnud just kõige suurem pesemise fänn. Üks poiss lausus aga lootusrikkalt, et küll ta siis hakkab ennast pesema kui naise võtab.
Kas te teate, miks naised kannavad sukkpükse? Rannu Keskkooli 18. lend teab. Nimelt, naised kannavad sukkpükse, et karvaseid jalgu varjata.
Õpetajate killud ühe lennu albumist:
Ega matemaatika pole piisknakkus, et külge hakkab
Äranäksitud kuubi valem.
Ülesannet ei pea lahendama Uugametsa kaudu.
Te olete ikka küll vihmaussi mäluga.
See trapets tuli küll nüüd päris kööbakas.
Jalgpallis tuleb lüüa kõike, mis liigub.
Kooli kuldreeglid
1. õpetajal on alati õigus.
2. Kui ei ole, siis vaata kuldreeglit nr1.
„Lasteaed on pargi taga.“ –nii öeldi korrarikkujatele.
