FOTOD: Viljelusvõistluse kümnendat aastapäeva peeti rukkikrahvi lossis Sangastes
Et põllumehed raskusi ei pelga, näitas seegi, et hoolimata ekstreemsetest ilmaoludest tulid kohale pea kõik kutsutud.
Põllumehed hindavad aega ja sellega olid arvestanud ka juubeliürituse peakorraldajad Baltic Agro AS ning Scandagra Eesti AS. See tähendab, et kokku ei tuldud mitte ainult lõbutsema, sööma ja tantsima, vaid päev algas tõsise seminariga. Kuulati viljakasvatusvõistluse kogemusi nii välismaalt, Eestist kui ka konkreetselt parimate põllumeeste põldudelt.
Väliskogemused olid huvitavad
Soome viljelusvõistluse korraldusest ja 20aastasest ajaloost, samuti võitjatest rääkis ajakirja Käytännon Maamies ajakirjanik ning Eesti viljelusvõistluse innustaja Annaleena Ylhäinen. Soomes peetakse ühel aastal viljakasvatajate võistlus, teisel aastal silo võistlus.
Sellel aastal võisteldi Soomes taliviljadega: talinisu, talirukis ja taliraps. Võistluse tulemustena saadi kõigi aegade talinisu rekordsaak, 10,2 t/ha, mille kasvatas Karl Aberg, kes lisaks Soome farmile juhatab töid ka Eestis Sootaga Mõis OÜ-s. Ta osales 2013. aastal ka meie Viljelusvõistlusel, saades odraga kolmanda koha.
„Käis Eestis õppimas ja nüüd Soomes võitis!“ sõnas Annaleena Karl Abergi naeru saatel.
„Soomes ulatub viljelusvõistluse ehk „Satokisa“ ajalugu juba 20 aasta taha. Nendelt saime ka meie idee seda Eestis rakendada,“ tunnistas Eesti viljelusvõistluse isa Margus Ameerikas.
Annaleena rääkis lisaks ka Rootsi võistlusest, kus viljelejad võisid väikestel põldudel teha seda, mis nad ise tahtsid kõrge nisusaagi kasvatamiseks. Rekordid küünisidki 15 tonnini.
Taani kogemusi tutvustas DLA nõustaja Jens Lund Pedersen. Taani eripära on see, et sealne väetiste kasutamise norm on väga madal, lämmastikku võib põllule panna vaid 157 kg/ha. Kuid see pole ainus piirang. Põllumees peab pidama ranget arvestust oma väetisekasutuse üle ning vastavalt sellele saab ta loa, kui palju ta üldse seda osta võib. Tõsi, fosforipiirangut neil samas ei ole.
Kuidas see süsteem täpselt käib ning kuidas sellise väetamisega kõrgeid saake saada, sellest lubas Lund kirjutada ka meie Maamajanduse ajakirjale.
Läti võistlusest rääkis sealne võistluse organisaator Egils Svikis.
Viljakasvatajal peavad olema head närvid
Pärast ergutavat kohvi-konjakipausi jätkati kodumaistel teemadel. Eesti viljelusvõistluse ajaloost ning tänavusest võistlusaastast rääkisid Margus Ameerikas ning eksperdid Peeter Viil ja Enno Koik.
Sellest, kuidas saadi parimad saagid tänavustel võistluspõldudel, andsid ülevaate võitjad Tõnis Riisk, Margus Lepp ja Erki Oidermaa,
Kümne aasta jooksul on palju muutunud: kui alustati väikeste põldude ning 5-6 tonniste võidusaakidega, siis nüüd on need kolme tonni võrra kõrgemad.
Palju rohkem ning teadlikumalt kasutatakse põllumajanduskeemiat ning hoolitsetakse taimetervise eest. Kasutama on hakatud haigustõrjet, mitmekesistunud putukatõrje, uute märksõnadena on tulnud viljelusse kasvuregulaatorid ja leheväetised. Agrotehnika suurim muutus on Viili sõnul üleminek valdavalt adrata viljelusele.
Kui saakide ja agrotehnika osas on palju läinud ülesmäge, siis kahjuks ei saa sama öelda tulukuse kohta. On olnud väga häid aastaid, kus põldude tulukus on tuhande euro piiril, eriti rapsi osas, end on olnud ka lausa miinusaastaid, kinnitas Enno Koigi ettekanne.
Peamiselt sõltub tulukus teadagi ilmastikust ja vilja hinnast. Kui vaadata sellele kümnele aastale tagasi, siis on peaaegu nii, et üks aasta on olnud väga hea, järgmine aga seevastu samavõrd kehv.
Seetõttu peab neil põllumeestel, kes kogu selle jandi aastast-aastasse kaasa on suutnud teha ning neil on indu jätkata, olema väga hea närvikava.
Võitjad mängisid presidenti
Pärast seminari algas pidulik osa. Võistlejaid tunnustati tänukirjade ja lilledega ning sponsorfirmad olid välja pannud hulga häid auhindu. Seejärel tehti ühispilte.
Õhtu jätkus ekskursiooniga krahv Bergi mõisas, kus teadlase, põllumehe ja leiutaja elust rääkisid nii maja giidid kui rukkiseltsi juht Vahur Kukk.
Järgnesid saluut ning pidulik õhtusöök. Vahuveiniklaasid löödi kokku võitjatega. „Nagu presidendi vastuvõtul,“ kommenteerisid nad seda mõtet.
Arvestades praegusi varumishindu ja põllumajanduse olukorda, võib küsida, kas tegemist on peoga katku ajal või vihjata väetisehinna tõusule järgmisel hooajal, mida teravama keelega pidulised tegidki. Elame-näeme.
Viljelusvõistluse 2014 võitjad
· Raps – Tõnis Riisk, Saimre viljakasvatuse OÜ, 5,2 t/ha
· Nisu – Piibe Post, Valjala POÜ, 9,4 t/ha; Margus Lepp, Voore Farm OÜ, 9,4 t/ha
· Rukis – Tuuli Vaarak, Savikoti Agro OÜ, 9,3 t/ha
· Oder – Erki Oidermaa, 8,1 t/ha
· Kaer – Erki Oidermaa, 7,2 t/ha
· Tulukus – Tõnis Riisk, 903 eurot/ha
Krahv Friedrich Georg Magnus Berg
· 16. veebruar 1845 Tartu – 22. märts 1938 Sangaste
· Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisnik, Sangaste lossi ehitaja.
· Tegeles rukki aretusega, samuti kirjutas ta teadustöö hariliku kuuse vormidest.
· Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees.
· Soome suurvürstiriigi krahvina oli Berg ka Soome kodanik.
