Anonüümsust palunud vanaproua, kes heast südamest kasse toidab ja neile süüa ostab, ütles, et alguses oli paar kassi, kuid tänavuse suvega on neid palju juurde tulnud ja nüüd ongi koloonia. “Ma vahel annan neile süüa, süda läheb haledaks, kui neid vaatan,” kurtis ta, lisades samas, et ühte kassi toita pole ju midagi, aga neid on siin ju palju. Proual kulub oma sõnul pool pensionit, et kassidele süüa osta.

“Aga minu süda ei luba neid nälga jätta,” kinnitas ta. “Kas siis on parem nad surnuks näljutada ja et nad siin näljast akende all karjuvad?” küsis ta.

Loe pikemalt Saarte Häälest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena