Vanemkomissar Riho Valtner: Politseinik peab olema arusaaja tüüp
Kas politseinikul on vahet, töötab ta Põdrala vallas või Tallinnas?
Kindlasti. Võtame või elatustaseme. Kui sa siin Tallinna järgi trahvi määrad, siis see võib mõnegi mehe täielikult rivist välja lüüa. Tegelikult võiks saada trahvida vastavalt inimese sissetulekule.
Mida te tegite enne, kui 90ndate alguses Paikusele politseikooli läksite?
Tegelikult olin ma kolhoosis masinist. Aga toona olid meie vabariigis suured muutused ja mina olin siin kaitseliidu rühma eesotsas .Et kohalikku konstaablit meil toona ei olnud, pakuti kohta mulle.
Nii et politseitööst oli teil juba ettekujutus olemas?
Ettekujutus oli muidugi olemas. Toona oli piirkonnas vargusi ja kuritegevust palju ning meie kaitseliiduga käisime isegi kartulipõlde valvamas. Tuldi ju maale ja tehti kolhoosi põllud tühjaks. Valvasime ka bensiinijaama, vahel suisa elasime bensiinijaamas, et vargusi ei tuleks.
Kas töö iseloomus on ajaga midagi muutunud?
Põhi on ikkagi sama. Kaitseme inimeste. vara ja turvalisust. Juurde on tulnud rõhk noortele, . Varem tegeldi rohkem tagajärgedega, nüüd on oluline just ennetustöö
Kui oluliseks te peate karjääri tegemist?
Mina sellele suurt rõhku ei pane ja eks käisin ära, kui olin piirkonna konstaabel. Reformiga sain uuesti patrullpolitseinikuks.
Mida tähendab teie politsei – auaste vanemkomissar?
No eks neid auastmeid saab kogemuste ja teenete eest. Palka need suurt juurde ei anna ja ega ma neid väga ei vaatagi. Ma arvan, et me oleme kõik politseiametnikud.
Kas te tänavatelt ära kontoritööle ei kipu?
Ei. Ma tunnen, et mind tõmbab rohkem inimestega tegelema kui paberite juurde.
Kes teile rohkem tegevust annavad, kas kohalikud või kaugemalt tulnud pätid?
Eks kohalikke kohtab rohkem, aga viimasel ajal on väga levinud ka just nn väliskülalised. Varaliselt suuremaid kuritegusid tullakse tegema just väljastpoolt. Isegi Lätist tullakse. Nendega on raskem, sest eks ka suller ole oma erialal kogenud ja õppinud. Ja kui ta tuleb kindla plaaniga kurja teha, siis...
Aga inimlikult, kas oma küla kiiruseületajaga keerulisem ei ole?
Seaduse ees oleme me kõik võrdsed. Aga vaata... politseinikul on ka ju süda sees. Vahel oled omale karmim, vahel võõrale karmim ja vastupidi.
Kui paindlik te olla saate?
No viimasel ajal soovitakse ikkagi, et kui karistust määrata, siis juba päris karmilt.
Mis te arvate, kas see aitab ka?
Mõne suhtes aitab, aga noh... Näiteks on juhtumeid olnud, kus vaatad, et inimene, kes on esimest korda elus rikkumise teinud, juba nutab rooli taga. Mida sa tast veel enam karistama hakkad? Ta ei ole elu sees kunagi eksinud ja nüüd juhtus. Eks meil ole veel võimalus ka vaadata ja inimlik olla.
Kui lapsed mängivad pätti ja politseinikku, siis on üks suur tagaajamine ja põmmutamine. Kui mitu korda olete teie pidanud teenistusrelva välja võtma?
Algusaastatel oli üks juhus, kus mees tuli kirvega vastu, aga laskma pole ma kunagi pidanud hakkama. Aga noh, füüsilisi kontakte on kindlasti olnud.
Aga mis siis töö teie jaoks põnevaks teeb?
Mitmekesisus. Ütleme, et... Teinekord tuleb mõnel hädalisel aidata isegi autot parandada. Ja kõik, mis politseitöö juurde käib, olgu see turvalisuse tagamine või varguste avastamine.
Kuidas üldse üks varguse avastamine käib?
Kõigepealt tuleb vaadata, mis jäljed sündmuspaigal on, ja mõelda kellele need viidata võivad. Varem olid sellised asjad lihtsamad. Oma küla varaste käekirja tundsid kohe ära, aga nüüd, kui on palju külalisi, on juba raskem. Teinekord jälle on väga lihtne. On ette tulnud, et juhiluba või varastatud fotoaparaat jäetakse autosse Nime ja piltide järgi on hea lihtne varas üles otsida. (naerab)
Kui palju te jälgite seda, mida tehakse?
Ega reatöölist kõige rohkem häiribki see, et kui miski juba hakkab töötama, siis tuleb jälle keegi ja teeb reformi. Eks igaüks mõtleb, et teeks paremini. Ma saan nendest reformijatest ka aru, et ega riigi rahakott pole suur ja nii püütakse politseinikest välja võtta kõik, mis vähegi annab. Aga eks me harju kõigega ära. Siis reformivad jälle.
Miks see nii on, et kui ma autoga sõidan ja selja taga on politsei, siis kuklas tunnen ikka mingisugust hirmu?
(Naerab.) No paljud ütlevad, et kui politseinikku näevad, siis jalg võpatab. Eks sa hakkad jälgima mõnda reeglit
Mis see on, mis peaks gümnaasiumilõpetajat politseitööle meelitama?
No palk... see on suhteliselt väike ja eriti ei tõmba. Aga töö on ikka huvitav. Ega see nii ei ole, et ma ole olen ainult tee peal ja trahvin inimesi. Ikka saab kellelegi abiks ka olla.
Mida teie jaoks tähendab mõiste „hea politseinik“?
Hea politseinik on see, kes on karm, aga õiglane. Temaga peab olema võimalik rääkida. Mitte ära rääkida, aga politseinik peab olukorrast aru saama. Ja emotsioonid peab hea politseinik oskama tahaplaanile jätta. Ühtlasi peab ta oskama ennast kontrollida.
Kui suures kohas on politseinik küllalt anonüümne, käib tööl ära ja läheb kõrtsi, siis kas teie niimoodi ei saa?
Ma ikka peol käin. Olen kogukonna liige ja keegi mind ei tõrju. Lihtsalt ma ei tohi lollusi teha. Suurem osa saab ikka aru, et politseinik on ka inimene nagu kõik teised. Lihtsalt piire peab tunnetama.
Kas töö on teid ka kuidagi inimesena muutnud?
Muidugi. Naine ikka vahepeal ütleb, et kodus on ka mõtteviis nagu politseinikul. Et olen kuidagi rangem mõnes asjas. Mul poisid ka räägivad, et kui nad koolis käisid ,ei saanud ikka nii palju pättust teha.
Kas mõni inimene on läbinisti kurjategija või saab kõiki hea poole pöörata?
Oh... eks elus on kõike nähtud. Mõnda on küll väga raske suunata. On kohe nii sinna sisse ennast mässinud, et ei saagi enam välja .Kohe tunned, et inimene on käega löönud ja ei püüagi välja rabelda. Aga... no igas inimeses on midagi head kah ja aja jooksul väsitakse sellest kurja tegemisest. Need noored näiteks, kes varem olid meil põhikontingent, kellega me tegelesime ja kes nüüd on kolme- neljakümneaastased. Need on täiesti ideaalsed pere- ja tööinimesed.
Olen teie ja noorte kohta ka sellistlugu kuulnud, et ühte poissi pidite iga päev autoga kooli vedama.
Neid on ikka olnud ja on praegugi. Väga palju tulebki teha sellist sotsiaalset tööd. Põdrala valla volikogu liikmena panen samuti suurt rõhku noortele. Nendega saan ma väga hästi läbi. Kui neile väheke midagi pakkuda, siis nad tulevad kaasa küll. Omal ajal ehitasime Riidajasse palliplatsi. Tuleb väheke juhendada ja kiita, siis nad hakkavad tegema.
Mis see on, mis inimese esimest korda vargile meelitab?
Teinekord lapsed võtavad juhuslikult, ilma mõtlemata. Ja nendel puhkudel saadakse enamasti ka aru ja enam ei tehta. Mõnel aga on selline maania. Et lihtsalt peab võtma.
Mida te politseitööst vabal ajalt teete?
Mulle meeldiv väga jahil käia. Seltskond on hea ja vanem poeg on mul ka jahimees. Mõlemad poisid aitavad mul ka maakodus mässata. Perega koos olemine on mulle koguaeg oluline olnud ja nüüd on mul juba kaks lapselast.
