RMK asub kaitsma lendoravate liikumiskoridore riigimetsas
Poolteist aastat kestnud töö tulemusena on RMK kaardistanud ja kaitse alla võtnud liikumiskoridorid, mis ühendavad 47 teadaolevat lendorava elupaika riigimaal.
Lendorava puhul on senine riiklik poliitika keskendunud konkreetsete elupaikade kaitse alla võtmisele. „Kaitsest ei tule aga midagi välja, kui loomadel pole võimalik ühest elupaigast teise liikuda ja paljuneda,“ selgitas RMK loodusliku mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse. „Seetõttu on RMK võtnud endale kohustuseks hoida ja kujundada riigimetsas lendoravate liikumiskoridore ja aidata seeläbi kaasa selle äärmiselt ohustatud loomakese säilimisele Eesti metsades.“ Liikumiskoridoride kaitse põhimõtted loodetakse lisada ka keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistamisel olevasse riiklikku lendorava kaitse tegevuskavva.
Teadaolevalt elavad lendoravad Eestis peamiselt Alutaguse piirkonnas Lääne- ja Ida-Virumaal. Koostöös Eesti juhtiva lendoravauurija Uudo Timmi ja teiste spetsialistidega on RMK Alutagusel kaardistanud lendoravate elupaikade vahelised võimalikud liikumisteed. Kaardile kantud liikumiskoridorid võtavad enda alla 1051 hektarit majandatavat riigimetsamaad ning nendele aladele on RMK seadnud majandamispiirangud. Lendorava liikumisteedele on 1,5-2 km tagant kavandatud peatuspaigad ehk nn astmelauad, kus lendoraval on võimalik varjuda, puhata ja toituda.
Lendoravauurija Uudo Timmi sõnul on lendoravatel suured kodupiirkonnad ja seetõttu mahub teadaolevates elupaikades elama keskmiselt vaid kaks-kolm emaslooma. „Asurkonna säilimiseks on hädavajalik loomade liikumine erinevate elupaigalaikude vahel,“ sõnas Timm. „Samas ei saa lendoravad liikuda lagedatel aladel ega suuda ületada lageraielanke. Seetõttu on liikumiskoridoride säilitamine väga oluline.“
Uudo Timmi sõnul on Eestis viimastel aastakümnetel registreeritud üle saja lendorava leiukoha, ent need kõik ei ole igal aastal asustatud. Veel viis aastat tagasi oli asustatud lendorava leiukohti üle 60, kuid viimastel aastatel on vaatamata kontrollitud metsade suuremale mahule asustatud elupaikade arv jäänud 30-35 kanti (2014. aastal 37), mis on kaugel keskkonnastrateegias seatud eesmärgist.
