Ainult G. B. Shaw on võitnud nii Nobeli kui ka Oscari
• 10. detsembril, Alfred Nobeli (1833–1896) surma-aastapäeval annab Rootsi kuningas Stockholmis nobelistidele kätte füüsika-, keemia-, meditsiini/füsioloogia-, kirjandus- ja majandusteaduse auhinna, ning Norra Nobeli komitee esimees kuninga juuresolekul Oslos rahuauhinna.
• Nobeli auhinda on aastatel 1901–2014 antud 567 korda 889 inimesele ja organisatsioonile. Kuna mõni on auhinna saanud enam kui üks kord, on auhinnatuid kokku 860 inimest ja 22 organisatsiooni. Naisi on nobelistide seas 46.
• Kõige rohkem nobeliste on sündinud 21. mail ja 28. veebruaril – kummalgi kuupäeval seitse.
• Ehkki juudid moodustavad maailma rahvastikust ainult 0,2%, on vähemalt 20% Nobeli auhindadest saanud nemad.
• Prantsuse–Poola füüsik ja keemik Marie Skłodowska-Curie sai 1903 Nobeli auhinna (füüsika) esimesena naistest ja 1911 esimese kahekordse laureaadina (keemia).
Tema laboripaberid on siiani nii radioaktiivsed, et need on hoiul tinaga vooderdatud kastides. Kes soovib neid kasutada, peab nõustuma, et teeb seda omaenda riskil.
• USA keemik ja füüsik Linus Carl Pauling on ainus inimene, kes on Nobeli auhinna saanud üksinda kahes eri kategoorias – keemia 1954, rahu 1962.
Kui noormees 1917. aastal 16aastaselt ülikooli astus, ei olnud tal veel keskkooli lõputunnistust, sest direktor ei lasknud tal puuduvaid aineid ette läbida. Lõputunnistus talle siiski anti – 45 aasta pärast, kui ta oma teise Nobeli auhinna sai.
• Ainult neli inimest on saanud rohkem kui ühe auhinna. Peale Skłodowska-Curie ja Paulingi veel USA füüsik John Bardeen (füüsika 1956 ja 1972) ning Briti biokeemik Frederick Sanger (keemia 1958 ja 1980).
• Ainuke inimene, kes on saanud nii Nobeli auhinna (kirjandus 1925) kui ka Oscari (“Pygmalioni” stsenaarium 1938), on Iiri kirjanik George Bernard Shaw.
• Ainuke inimene, kes on saanud nii olümpiamedali kui ka Nobeli auhinna, on inglane Philip Noel-Baker, kes 1920 võitis Antwerpenis hõbeda 1500 m jooksus ja 1959 sai Nobeli rahupreemia.
• Noorim laureaat (17) on pakistanlanna Malala Yousafzai (rahu 2014).
Vanim laureaat (90) on Poola päritolu USA majandusteadlane ja matemaatik Leonid Hurwicz (majandusteadus 2007).
Noorim kirjandusauhinna laureaat (42) on britt Rudyard Kipling (1907).
Vanim kirjandusauhinna laureaat (88) on britt Doris Lessing (2007).
• USA astrofüüsik ja kosmoloog George Smoot (füüsika 2006) vastas 2009. a telemängus “Targem kui 5.b” ka viimasele küsimusele õigesti ja võitis 1 000 000 dollarit. Peale tema on sellega hakkama saanud ainult Georgia osariigi haridusameti juht Kathy Cox.
• Hiinast pärit USA füüsikud Chen Ning Yang ja Tsung-Dao Lee käisid aina lõunat söömas ja tööasju arutamas ühes Hiina restoranis Manhattanil. Kord tuli neile seal hea mõte, mis viis nad 1957. a Nobeli füüsikaauhinnale.
Kui auhind teatavaks sai, märgati restorani aknal plakatit “Söö siin, saad Nobeli”.
• USA majandusteadlane ja kolumnist Paul Krugman (majandusteadus 2008), kellega president Toomas Hendrik Ilves on Twitteris sõnasõda pidanud, kirjutas aastal 1998: “Umbes aastal 2005 saab selgeks, et internet pole majandusele mõjunud rohkem kui faksiaparaat.”
