Esimene, tundus et lihtsam meisterdamise viis, oli katta riidest südameke viltimisvillaga. Ikka kiht- paar korraga lapitükikesele ümber ja siis see nõelaga toksides tiheda(ma)ks. Vahepeal küljepealt ka. Päris tavalise nõelaga viltida siiski ei saa. Kellel kogemus puudub, sel tasub „nagadega“ nõelu käsitööpoest või kangakauplusest küsida.

Kui südamekesed piisavalt korraliku vildist katte ümber oli korjanud, tuli pressimise kord. Kairi Kuusk sussutas kuuma triikraua ja märja lapiga iga südame ideaalsesse vormi ning siledaks. Eve näitas, kuidas lõnga ja pärlitega villapiparkooki kaunistada saab. Märksõnadeks pisikesed pärlid, imepeened nõelad-niidid ja heidene lõng.

Osa naisi proovis vildipiparkooke vormidega meisterdada. Piltidel on näha, et Margit Ringmaa valis südame ja Külli Põder põdra kuju. Margit näitas, kuidas vormi peale pannakse kiht villa ja üle äärte jääv materjal sätitakse kenasti vormi sisse. Samal ajal muidugi nõelaga usinalt toksides. Vajadusel lisatakse villa, et vildipiparkook ühtlaselt paks ja tihe saaks. Nii võtsid üksteise järel kuju lumememm, kinnas, kuusepuu, põder, kuusirp ja teised tegelased.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena