Võrumaa nõuandmiskeskus on nagu kaubamärk
20 aastat tagasi otsustas Võru taluliidu noor ja aktiivne esimees Rainis Ruusamäe hakata pakkuma oma liikmetele nõustamisteenust kolmes valdkonnas – majanduse, loomakasvatuse ja taimekasvatuse osas. Kuna olemas olid suhted Norra Rogalandi kommuuniga, saatis ta loomakasvatusspetsialist Sirje Madissoni tutvuma sealse nõuandesüsteemiga. Aasta oli siis 1994.
“Järgmisel aastal läksime Norrasse õppima koos Regina Tammjärvega,” meenutab Võrumaa taluliidus loomakasvatuse konsulendina alustanud Madisson. Lisaks õpetamisele toetas Norra riik oma rahaga nõuandeteenistuse väljaarendamist Võru taluliidu juures. Järgmistel aastatel jagas nõustamistoetust Eesti riik maavalitsuste kaudu.
“Siis hakkasime teenima. Arenema hakkas raamatupidamise teenus. Seda tegime kõikidele ja selle eest oli teenustasu,” räägib Madisson. Tal oli loomakasvatusnõustajana poolsada klienti, kellele tehti söödaproove, õpetati söödavarumist, silotegu, aretust. Korraldati ekskursioone, näiteks tutvuti Eestis ja naaberriikides levima hakkavate külmlautadega.
“Algaastatel oli klientuur väga kirju,” meenutab Madisson. “Palju oli väiketalusid väikeste teadmistega. Ühtpidi oli kergem, saime alustada n-ö puhtalt lehelt, teisalt raskem, sest sa võisid ju nõustada, aga inimestel polnud piisavalt raha, et nõuannet kasutada.”
Siis aga lahvatas esimene Vene kriis ja nõustamine kukkus musta auku. Uue aastatuhande hakul elu taastus ning 2005 loodi riigi abiga nõustamiskeskused. Keskuse kaudu tuli konsulentidele ka raha, osalt riigilt ning osa maksid tootjad ise.
Nõustamiskeskused võisid olla iseseisvad konsultatsioonifirmad, ent tegutseda ka liitude juures. Võrumaa valis viimase tee.
Ka praegu on Võrumaa nõuandekeskus, erinevalt paljudest teistest, jäänud truuks organisatsioonile, kes ta lõi – Võrumaa Talupidajate Liidule.
“Selles pole midagi imelikku, Võrumaa on Eestis üks tugevamaid talupiirkondi,” ütleb keskuse juhataja Marika Parv. “Meil on palju väiketalunikke, kes teevad suuri tegusid.” Kolleegid ja koordinaatorid ütlevad Võrumaa nõustamiskeskuse kohta, et tegutsetakse nagu üks mees, kuigi piirkond on nii talude erineva taseme kui hajutatuse tõttu üks raskemaid.
Kahekümne aastaga on maaelu Sirje Madissoni sõnul palju muutunud. Ettevõtted on suuremaks läinud, väikesed aga pildilt kadunud. Praegu antakse nõu kõikidele põllumajandusettevõtjatele. “Teadmisi peab palju rohkem olema, sest tänapäeva põllumehed on targad,” hindab Madisson.
Suurima osa tööst moodustab toetuste, projektide ja äriplaanidega seotud nõuanne. Lisaks tuleb palju uut seadusandluses ning keskkonnahoius. Konsulent peab sellega kursis olema ja kõikidele küsimustele vastata oskama.
“Meie tugevus seisneb selles, et oleme püsinud koos taluliiduga. Meil on klientuuri, kes tuleb meie juurde infot küsima, talusid on 1700–1800. Meil on välja kujunenud nii-öelda oma bränd,” räägib Madisson keskuse edu põhjustest. “Oleme üksmeelne, kokkuhoidev ja sõbralik seltskond.”
Lisaks on Võrumaa Talunike Liidu Nõustamiskeskusel Marika Parve näol väga hea tegevjuht, kellel on võime inimest tähele panna ning meeskonda koos hoida.
“Tunnustus kuulub kollektiivile,” ütleb Marika Parv. “Kõige tähtsam siin elus on koostöö ja õlatunne!”
