Eesti kalapüük Loode- ja Kirde-Atlandil suureneb ligi 200 tonni võrra
Brüsselis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil lepiti kokku riikide rahvusvahelised kalapüügivõimalused nii, et kalavarud püsiks heas seisus ning oleks selged kokkulepped riikide kalapüügimahtudes. „Eesti kalandusele olulisemateks võimalusteks on meriahvena, süvalesta, kreveti, rai ja tursa püük Loode- ja Kirde-Atlandil. Neid liike saame kokku püüda ligikaudu 3300 tonni, mis on pea 200 tonni tänavusest enam,“ kommenteeris Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.
Kuna kalavarud Loode-Atlandil on taastumas, siis taasavati pikklesta sihtpüük, mis on olnud keelatud juba üle 20 aasta. Pikklesta püüki alustatakse tagasihoidlikult. Kogu kvoodiks määrati 1000 tonni, millest suurem osa kuulub Kanadale ja Venemaale. Euroopa Liidu riikide seast on kvoodiomanikeks vaid Eesti, Läti ja Leedu võrdsetes osades. Iga Balti riik saab pikklesta püüda 44 tonni.
Loode-Atlandil on Eestil kaluritel võimalik püüda meriahvenat 2085 tonni, mis on 168 tonni rohkem kui käesoleval aastal. Süvalesta kvoot pisut tõusis, järgmisel aastal saavad Eesti kalurid seda püüda 313 tonnini. Kalmaari ja rai püügimaht jäi tänavusega samale tasemele ehk vastavalt 128 ja 283 tonni.
Kirde-Atlandil piirdub meie laevade tegevus peamiselt krevetipüügiga Barentsi merel rahvusvahelistes vetes ja Gröönimaa vetes. Barentsi merel ei ole krevetipüük kvootidega piiratud. Muude liikide osas on Eesti järgmise aasta kvoot makrellile 262 tonni, meriahvenale Irmingeri meres 44 tonni ning süvalesta, rai ja sinise molva kaaspüügi kvoodid.
Järgmisel aastal avaneb veel täiendav võimalus püüda meriahvenat Norra meres. Selleks tuleb sõlmida rahvusvaheline kokkulepe Kirde-Atlandi osapoole riikidega. Läbirääkimised algavad järgmise aasta esimeses kvartalis.
