1939: baaside talv Pakri poolsaarel ja Keila vallas I

1939. aasta teine pool oli Eestis ärev ja murelik. 23. augustil Moskvas alla kirjutatud MRP-ga jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Kusjuures Eesti ning ka Harjumaa jäi viimase mõjupiirkonda.

Baaside aeg algas 28. septembril 1939 (saatuse irooniana uppus 55 aastat hiljem parvlaev “Estonia”), kui Eesti kirjutas Moskvas alla vastavale lepingule. Punaarmee sai õiguse omada baase Hiiu- ja Saaremaal ning ka Paldiskis.

Täna algav kirjatükk ei pretendeeri absoluutsele tõele ega detailsele käsitlusele sellest ajast, vaid on lühiülevaade 1939.aasta sügisest, talvest ning ka aastast 1940. Abiks dokumentide kogumikud, inimeste mälestused ja aastal 1993 ajakirjas “Sõdur” ilmunud Mati Õuna järjeartikkel.

Läbi Arudevahe ja Klooga

Niisiis sai baaside lepe Moskvas allkirjad 28. septembril. Sellele järgnes hulk kohtumisi ja nõupidamisi, kus täpsustati vägede paiknemise kohad ja hulk. 10.-11. oktoobrini viibis Tallinnas NSVL-i sõjaline delegatsioon eesotsas tulevase marssali Meretskoviga.

10. oktoobril lepiti muuhulgas kokku, et Paldiski rajooni paigutatakse üks laskurirügement ilma ühe pataljonita, üks suurtükiväe divisjon, üks tankipataljon, üks hävituslennuväe rügement ja üks pommituslennuväe rügement. Igale neist kuulus ka oma baas. Kõik see fikseeriti lepingu ja seitsme protokolliga.

Punaarmee sisse marss algas18. oktoobril. Kolonelleitnant A. Lutsu mälestuste järgi liikus põhjapoolne võõrväe motoriseeritud kolonn Jägalast üle Raasiku, Kohila ja Hageri Arudevaheni (Ääsmäe lähedal).Sealt edasi läks osa mööda maanteed läbi Klooga Paldiskisse.Teine osa kolonnist võttis suuna Haapsalu peale.

Paldiskisse olid esimesed venelased, nende laevad ja ülemused saabunud juba 12. oktoobril. Mõni aeg hiljem tuli kohale ka pooleestlasest flagman Ivan Green (ka Grön). Ta juhtis komisjoni ,kes uuris kuhu täpselt linnas ja poolsaarel vägesid paigutada.

Sügistorm hävitas lennuväge 

Esimene mure oli see, kuhu rajada lennuväli. Valik langes Laokülale ning asula lähedale hakatigi aerodroomi ehitama. Sellega said sapööriroodu mehed ja masinad ka novembri lõpuks valmis. Aga kohe tabas võitmatut Punaarmeed suur tagasilöök. Nimelt keeras ilm tormiseks. Aga ometi maandus 12. novembril Pakri lahte 20 vesilennukit. Koos varemsaabunutega oli neid kohal 27.

Manööver ebaõnnestus ning lennuväelased said kaldale veetud vaid viis sõidukit. Ülejäänuid hakkasid tuul ja laine vastu kive kandma. Kohalike kalurite abiga tariti lennukeid veest välja kolm päeva. Ametlikel andmetel purunes vaid kaks õhusõidukit. Autorile väideti aga 2010. aasta kevadel, et torm ajas enamus lennukeid vastu kive puruks.

Kuuldavasti olevat 28 süüdlast tribunali alla antud ning Kloogal maha lastud.

Pakri poolsaarel asunud lennuväljalt pommitati ka Talvesõja ajal Soome linnu ning sõjalisi objekte. Nii sihiti Turu, Rauma, Pori ja Vaasa linnu, Turu lähedal ankrus seisnud soomuslaevu ja Utö saare rannakaitsepatareid.

PAIKKOND 1939-1941
• 28. septembril 1939 sõlmiti Moskvas Eesti ja NSVL-i pakt, millega lubati
Eestis baase ja lennuväljasid Paldiskis, Hiiumaal ja Saaremaal.
• 18. oktoobril ületasid Punaarmee üksused riigipiiri. Osa kolonne liikus
marsuudil Narva-Jägala-Kohila-Hageri-Paldiski-Haapsalu.
• 15. mail 1940 loovutati lepinguga võõrväele Paldiski linn, selle ümbrus
ja Pakri saared. Samal päeval loovutati ka Pakri tuletorn.
• 10. juunil lõppes Paldiski ja selle ümbruskonna tühjendamine elanikest.
• 28. augustil 1941 vallutasid Saksa väed Tallinna, Keila ja Paldiski.