AJALOOTUND | Kuuske pole mitte alati tuppa toodud ja jõuluvanagi on alles poisike, eriti verivorstide vanusega võrreldes

1870. aastatel hakkas jõulupuu­komme levima eesti taludesse, tõrjudes välja vanu tavasid. Meie jõuluvana on aga napilt saja-aastane.

* Artikkel ilmus esimest korda jõulupühade ajal 2014. aastal.

Jõule tähistati siinmail juba enne eestlaste ristiusustamist. Tõsiasi, et nende saksakeelne nimetus Weihnacht jäi alla põhjaeesti “jõuludele” ja lõunaeesti “tal(v)istepühäle”, tõestab selle püha maapõlisust, kirjutab Ants Viires oma raamatus “Meie jõulude lugu”. Kristlikuks rahvapühaks muutusid jõulud alles XIV sajandil.
Jõulupuukombe tekkeni kulus veel kaks sajandit, ning sel pole kunagi olnud erilist pistmist jõulude kristliku kontekstiga.