20 aastat vaikust Haapsalu raudteel

Eelmisel kümnendil üles võetud Riisipere-Haapsalu raudtee taastamine võib Lääne maavalitsuse tellitud analüüsi hinnangul olla senisest otstarbekam, kuna lõiku kasutaksid valdavalt reisirongid, kirjutab Harju Elu.

änavu möödub 20 aastat päevast, mil Balti jaamast väljus viimane liinirong Haapsalu suunal. 22. septembril 1995 teele asunud veduri saatsid ära kümned raudteehuvilised, kes kuusepärgadega ehitud DR1A diiselrongi juures end ajaloolisele grupifotole seadsid. Erinevates jaamades oli ärasaatjaid sadu.

Rongiliiklus kuurortlinna ja Harjumaa vahel seiskus alles üheksa aastat hiljem. 1997. aasta novembrist kuulus trass osaühingule Haapsalu Raudtee, mis 2004. aastal likvideeritud lõigul kaubarongidega opereeris.

Kolmkümmend aastat Edelaraudteel vedurijuhina töötanud Neeme Sihvi sõnul oleks kadunud haru taastamine vajalik eelkõige Läänemaale, kuid ka Harjumaale ning riigile tervikuna.

Sihvi hinnangul välistaks raudtee taasavamine ääremaastumise ohu, oleks mugav ja kiire transpordivahend töötajatele ja õpilastele ning kahandaks koormust maanteedel. “Eraldi teema on turism, sest ühendus Rohukülaga teeks ka Hiiumaale kui ka Vormsile, Läänemaale ning osalt Saaremaale pääsemise senisest kiiremaks ja mugavamaks.”

1905. aastal valminud liin on jäänud küll minevikku, kuid osa ajaloolisest raudteest on tänini kasutusel. Keilast Riisiperre sõidab argipäeviti 12 rongi, kusjuures hiljuti lõppenud renoveerimise tulemusel viidi jaamavaheliste teede piirkiirus sel lõigul 120 kilomeetrini tunnis.

Loe edasi Harju Elust.