Kõrtsist läksid Pungar ja tema kaaslanna Säästumarketisse, et võtta sealt odavamad joogid ja istusid lähedal asuva tiigi kaldale. Maikuises grüünes edasi rüübates hakanud proua vaikselt juttu tegema, kas võiks ka rattaga sõita. „Eks õlut ja longerot rüübates tuleb ikka häda peale. „Võib, ma sõidan maja nurga taha?“ küsis naine,“ tsiteeris Pungar. „Lahke nagu ma olen, lubasingi. Sinna ta kaduski.“

Loe, Tartu Ekspressist, kuidas jätkus Uuno Pungari kurvavõitu lugu.