„Enamik Harjumaa biojäätmeid läheb Jõelähtme suurtele kompostimisväljakutele, käisin seal kohapeal. Pean tunnistama, et see vaatepilt ei olnud ilus,” kirjeldab Markko oma emotsiooni.

Kompostimisväljakutelt saab madala kvaliteediga komposti, sest inimesed loobivad biojäätmeid kogumiskastidesse koos pakenditega ja sokutavad sinna ka sobimatut kraami.

Iga vihmauss komposti ei sobi

Tegusa mehena ei jäänud Markko käed rüpes paremaid lahendusi ootama, vaid otsustas need ise leida. Ta otsis võimalusi, kuidas töödelda biojäätmeid nii, et neid suurtele kompostimisväljakutele ei viidakski. Üsna juhuslikult jõudis ta oma otsingutel vermikomposti teemadeni.

Vermikompostiks nimetatakse punaste vihma- ehk sõnnikuusside toodetud komposti. Selle tootmiseks ei sobi kõik vihmaussid, vaid ainult kindlad liigid, enam levinud on Eisenia fetida ja Eisenia andrei. Nad elavad ainult kõdunevas sõnnikus või kompostis ja tavalises mullas neid pole.

Sõnnikuussid teenivad neile kulutatud summa üsna kiiresti tagasi. „Ma arvan, et usside omamine on hea investeering. Nende populatsioon kahekordistub heades tingimustes iga kahe või kolme kuu tagant. Kui ostad näiteks kilo usse, siis umbes kolme kuu pärast on sul kaks kilo, kuue kuu pärast neli ja nii edasi. Kui usse on jõudsalt juurde tulnud, võid osad maha müüa,” põhjendab Markko. Usse võib müüa tagasi talle, teistele kompostimisega alustajatele või tuttavatele kalameestele.

Millised on Markko Mälli tulevikuplaanid sõnnikuusside ja vermokompostiga sellest loe pikemalt portaalist Bioneer.ee.