Kabeli küla legendid: peadpidi seina müüritud mehed ja Sulev Nõmmiku seiklused
Kabeli on arvatavasti eksisteerinud Linnuse küla varjus, sest sellist nime 1923. a külade loetelus ei ole. 1948/49 kolhooside loomise ajal ei näe veel kirjapildis Kabelit, mis tähendab, et sajandi teisel poolel pidi ta selle sakraalse ehitise nime saama või taas saama.
Aegade jooksul on korduvalt külasid liidetud ja lahutatud, mine tea, millal on siinsel paigal kabeliga tegemist olnud. Mitmed kabelid, eriti mere ligidal, on ehitatud tänumeeles meretormist pääsenute poolt.
Kui 17. saj Kunda mõisas põetati laevahukust pääsenuid, kas siis ei võidud lähedale väike kabel ehitada ?
Kabeleid on mitmesuguseid. Eestis on hulgaliselt mõisnike rajatud matmis- ja hauakabeleid, Setumaal oli omal ajal igas külas väike puust palvemaja – tsässon. Nimi tuleneb tunniajalisest teenistusest (vene keeles on tund tšas).
Põhja-Eesti suurematest kabelitest on Harjumaal Saha, Lääne-Virumaal Käsmu, Esku ja Vainupea. Käsmu puust kabel valmis 1863. a külarahva korjandusrahadega. Aaspere parun Dellingshausen olnud seotud keiser Aleksander II atentaadiga. Karistuse kartusel lasknud kaval parun end surnuks kuulutada ja oma surnukeha asemel tammepakk tinakirstus Käsmu kabelisse matta. Ise aga kolinud Saksamaale.
Esku kabel ehitati Sagadi mõisnik Fock´i käsul 1843-1845. Sel ajal kehtis karm kord, kohalikke pidi maetama kindlasse ritta ühesuguste nimesiltide ja puuristidega, teisi surnuid tohtis matta ainult mõisniku eriloal. Vainupea kabeli asutamisaasta on 1741. 1888/89 ehitati puust kabeli asemele paekivist. 1989.a restaureeriti ja töid jätkub siin tänapäevalgi – nii nagu kõigi vanade ehitiste kallal peab aeg-ajalt kõpitsema.
Saha kabel on legendaarsemaid katoliiklikke pühakodasid Eestis, tänu taastustöödele on ta säilinud muutumatul kujul. Asub Loo asula ligidal, on ehitatud paekivist 15. saj tänuliku üliku poolt, kes pääses tormiselt merelt. Mees otsustanud kabeli rajada hiie pihlaka kõrvale. Kohalikud olid vastu ja hakkasid öösel alusmüüre lõhkuma. Hirmutamiseks ja karistuseks müürinud ülik kolm meest peadpidi kabeliukse kõrvale ja pärast seda ei julgenud keegi enam ehitust takistada. Kabelis aga ei hakatudki käima nii, et hoone jäi mõneks ajaks lagunema. Kolm õnarust, kus õnnetud külamehed olevat oma elu jätnud, on kiviseinas tänaseni näha. Nii räägivad legendid.
Legendid lähendavad objekte, nende vastu tekib suurem huvi ja soov tahta neile pikka püsimist. Meie vallas on Viru-Nigula kalmistul väike kivist kabel ja ka rohkete legendidega seotud Maarja kabeli vare 13. sajandist.
Kabeliküla ja teisi asulaid peale raudtee on vähe uuritud. Küla teeb ilusaks kurviline käänak tee keskosas ja otsustage ise, kus on veel nii palju loodus- ja puunimedega talukohti ?
Mõned näited: Õunapuu, Jaanimäe (R. Nõmmik),Lepiku, Männiku (P. Timm), Kaasiku (M. Timm),Järve (Ehvärt), Vanakivi (end. Kivinuka Elve ja Vello Vasser), Pihlaka (Uustalu, endine omanik Karl Volmer, kolhoosi „Põllumees“ esimees),Kruusamäe (Abo), Saare (H. Essaja), Lillemäe(Toomik), Kase (I. Eerma), Aaviku, Kadaka (Põldma), Kirsipuu (Tamm), Õuna (Järvepere Luik),Sepa (Nõmmik, endine omanik Ilmar Laasma /Laasmäe/, kes oli kinomehhaanik, käis külades filme näitamas.
Kui Sulev Nõmmik kolhooside ajal Pada osakonnas tutvus sealsete meestega ja ütles oma nime, siis üks meestest ütles: „Kui sina oled Sulev Nõmmik, siis mina olen Valdo Pant !“ Ütleja oli Valdo Tõemets.
Külas on 23 elanikku, kasutuses on 14 majapidamist.
Siinsele paigale annab eripära raudtee lähedus. Ei kuule teised valla külad, peale Kabeli ja Ojaküla, kuidas ligidal kolksuvad vagunirattad ja ei ole nad näinud dresiini Kunda-Rakvere vahel veeremas. Dresiiniga veeti reisijaid eelmise sajandi esimesel poolel 60-ndate keskpaigani, peale mida hakkasid liikuma bussid.
Talude nimekirja andis Kaasiku talu perenaine Mai Timm. Suur tänu, Mai ! Kabelitest lugesin väärtteosest Indrek Rohtmetsa „Teekaaslane“ ja Helmut Joonuksi „Viru rannikul“.
Jutu jätkuks võiks lisada mõne sõna inglitest, sest nii Kabelid kui inglid on seotud pühadusega. Christine Astellil on raamat taevastest inglitest, kus on kirjeldatud seitset peainglit ja nende kuningat Metatroni. Miikael – kaitse peaingel ja sõjamees, Gabriel – kuulutamise, juhtimise ja ülestõusmise ingel. Ta on naissoost, kuulutas ette Ristija Johannese ja Jeesuse sündi, on sündimata laste hingede kasvataja ja õpetaja 9 kuu jooksul. Raafael – arst, ravitseja. Uuriel – rahu, pääsemise ja abi peaingel. Chamuel – armastus, tänu, ilu, kaastunne. Jophiel – valgustuse peaingel, tarkus, inspiratsioon, kunstnike kaitsja. Zadkiel – rõõmuingel, takistas Aabrahami Iisaki ohverdamisel, tunnuseks violetne leek.
Imelik lugu juhtus Soome talvesõjas: „Jaanuari keskpaiku, 1940. a öösel kui rindele liikus 600. meheline sõjaväegrupp, ilmus taevalaotusele suurelt ingel, kes väljasirutatud kätega lendas Venemaa poole. Seda nägid kõik 600 meest. Soomlased ei osanud seda millegagi seletada, enamik rahvast arvas, et tuleb rahu. 12.märtsist tuligi vaherahu. Sellest nähtusest kirjutasid kõik maailma ajalehed. „ (Valentine Nõlvak „Ellujääja mälestused“) On olemas ka maapealsed inglid – inimesed, kes hädasolijaid aitavad ja õigel ajal appi tulevad. Neid ja taevaseid on kujutatud luules, maalikunstis, kaunites lauludes.
Jaanuar on lootuste kuu. Me soovime ja loodame, et uus aasta tooks õnne. Osa meist usub kaitseinglitesse, kes aitavad suuremate hädadeta aasta mööda saata.
