Kapten Gustav Hango - kireva elulooga värvikas karakter

Gustav Rudolf Hango (perekonnanime on kirjutatud ka Hanko, Anko, Ango) sündis 13. jaanuaril 1885 Haaslava vallas. Isa Karl ja ema Liisa elasid Kangro talu maal. Gustav õppis Igevere vallakoolis, Kambja kihelkonnakoolis ja 1899-1903 Tartu neljaklassilises linnakoolis. Lõpetas 1904. aastal Pihkvas kadettide korpuse kursused.

Aastatel 1904-1905 töötas Hango kantseleikirjutajana Tartus. Sooritas 23. novembril 1906 Tartu Aleksandri Gümnaasiumis algkooliõpetaja kutseeksami ja asus õpetajana tööle.

Töötas õpetajana: 7. detsember 1905 - 10. oktoober 1912 Kaarepere valla Kassinurme algkoolis ja 12. oktoober 1912 – 22. juuli 1914 Vesneri algkoolis.

1907-1908 osales Hango Haaslava karskusseltsi „Priius“ tegemistes. Ta oli 1907. aastal seltsi liige ja lõi 1907-1908 kaasa seltsi näiteringis.
Aastatel 1908-1912 kandideeris Gustav Hango kolm korda Haaslava valla kooli (nii Igevere kui Sillaotsa kooli) vabale õpetaja või koolijuhi kohale, kuid alati leidus keegi temast „parem“ kandidaat ja nii jäid Hangol koduvallas koolilapsed õpetamata.

31. mail 1908 kandideeris ta Igevere koolijuhatajaks. Hangole anti viis poolt ja kuus vastuhäält. Väärib märkimist, et koos Hangoga osutus kõrvalejäänuks hilisem Eesti suurluuletaja Hendrik Visnapuu, kellele anti Igevere koolijuhataja valimisel neli poolt- ja seitse vastuhäält.

4. oktoobril 1910 oli Hango kohal Sillaotsa koolijuhataja valimisel ning sai viis poolt- ja kuus vastuhäält. Valituks osutunud Johannes Õunapuu ei olnud aga maakonna haridusinspektorile meele järgi ja mõni aeg hiljem kinnitati Sillaotsa kooli juhatajaks Gustav Hango. Olles kolleeg Õunapuuga solidaarne, loobus härrasmehena käitunud Hango talle süllelangenud Sillaotsa koolijuhi kohast.

Loeme Haaslava vallavalitsuse 25. oktoobril 1910 kirjapandud protokolli:
„Vallavanem pani volikogule ette Jurjevi II jaoskonna rahvakoolide inspektori kirja 18. oktoobrist, millega teada antakse, et Gustav Rudolf Karli poeg Hango (Ango) Sillaotsa kooli esimeseks kooliõpetajaks on nimetatud, tema teenistuse aeg 15. oktoobrist algab ja palgaks 240 rubla aastas kinnitatud on. Vallavanem pani volikogule ette Hango kirja 22. oktoobrist, et tema inspektori nimetamist vastu ei võta. Volikogu, tähele pannes, et inspektor neid põhjusi nimetanud ei ole, mispärast 4. oktoobril Sillaotsa kooli esimeseks õpetajaks valitud Johannes Õunapuu ametisse kinnitamata jäi ja seda, et Hango alles siis saab Sillaotsale tulla, kui tema asemele Kassinurmele teine kooliõpetaja ära valitakse, otsustas Jurjevi rahvakoolide inspektori peale Riia õpperingkonna kuraatorile kaebus esitada.“

24. augustil 1912 kandideeris Hango uuesti Igevere kooli õpetaja kohale. Saades seitse poolt- ja seitse vastuhäält jäi ta ka seekord valimata.
I maailmasõja ajal, 22. juulil 1914 mobiliseeriti Hango tsaariväkke. Teenis Peterburgis Preobrazenski kaardiväepolgus, viibis rindel ja sai sakslaste vastu võideldes kaks korda põrutada. Õppis 1915-1916 Orenburgi lipnike koolis, mille lõpetamise järel teenis 76. Kubani polgus roodukomandörina. 1916-1917 sõdis Austria-Ungari vägede vastu Edelarindel, ülendati podporutsikuks (nooremleitnant). 1917. aasta suvel sai Galiitsias Stanislavi all haavata. Pärast ravi suunati Tartu Tagavara Jalaväepataljoni, kus oli 1917-1918 porutšiku (leitnant) aukraadis roodukomandör.

Jaanuar 1918 – juuni 1919 töötas Hango Vesneri valla Haava algkooli õpetajana ja aprill 1918 - juuni 1919 Vesneri vallakirjutajana. Oli ohvitseride reservis.

10. veebruaril 1918 abiellus Gustav Hango Marta Otsaga. 1921. aastal sündis perre poeg Ilmar.

27. juunil 1919 mobiliseeriti Hango Eesti rahvaväkke. 7. juulil 1919 arvati leitnandina Kuperjanovi Partisanide Polgu – tagavararoodu. Hiljem Kuperjanovi Partisanide polgu majandusülema. Ülendati 26. veebruaril 1920 alamkapteniks. Vabastati sõjaväeteenistusest 22. septembril 1920.
Aastatel 1920-1921 oli Hango Maanteede ja Sisemiste Veeteede Ameti Tartu-Võru-Petseri jaoskonna maanteede valitsuses asjaajaja.

1921. aastal lõpetas Hango vallasekretäride kursused ja töötas 1921-1927 Tartumaal Mäksal vallasekretärina. Oli aastatel 1922-1923 Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liidu Keskjuhatuse aseesimees ja kandideeris 1923. aastal riigikogu valimistel.

1. märtsil 1926 nimetati Hango kapteni auastmes Kaitseliidu Tartumaa Maleva Võnnu malevkonna pealikuks. 1927. aastal astus ta uuesti tegevteenistusse. Oli 1926-1937 Kaitseliidu Võnnu malevkonna pealik ja 1927-1937 Ahja õppepiirkonna instruktor, 1927-1935 Räpina Gümnaasiumi sõjalise õpetuse õpetaja, mitu korda Noorte Kotkaste Võnnu malevkonna suvelaagris pealik ja 1935. aastani Kaitseliidu Tartu Maleva nooreminstruktor. Vabastati 15. märtsil 1935 vanuse tõttu tegevteenistusest ja arvati reservi. Kaitseliidu jäi aga edasi. Oli aastatel 1935-1937 Võnnu malevkonna pealik ning 1937-1940 Ahja malevkonna pealik. Rudolf Hango oli Valgeristi III klassi teenetemärgi ja 1935. aastast Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavaler.

Aastatel 1927-1944 elas Gustav Hango koos perekonnaga Ahjal. Ajaleht „Teataja“ kirjutas 31. augustil 1933: „Ahja vallast. ……..kapten Gustav Hango, Võnnu malevkonna instruktor ja päälik, proua Marta Hango naiskodukaitse päälik. Mõlemad on tõsised põllumeeste pojad-tütred, kes põllumeeste liikumisele kaasa tunnevad. Loevad hoolega ajalehte „Kaja“ olgugi, et mõlemad Vabadussõjalaste liiduga armastusvahekorras on, kuid ega abielu sellest ikka kujune, see tuleb vist sellest, et Gustav ei ole poliitikamees.“

Tegelikult liitus Gustav Hango 1933. aastal Vabadussõjalaste liikumisega. 8. aprillil 1934 peale Vabadussõjalaste tegevuse keelustamist kirjutati kaitsepolitsei aruandes: „Gustav Hango – kapten, KL Võnnu malevkonna pealik, Vabadussõjalaste Liidu Ahja osakonna liige ja liikumise pooldaja, erilist aktiivsust pole olnud märgata.“

Tõenäoliselt oli just see märge - „erilist aktiivsust pole olnud märgata“ põhjuseks, miks jäeti Kaitseliidu suures puhastamislaines endine Vabadussõjalane Hango edasi KL Tartumaa Maleva Võnnu malevkonna pealikuks.

1938. aastal oli Hango Kuperjanovi Partisanide Polgu Seltsi asutajaliige ja 1926-1939 Vabadussõjas Langenud Kangelaste Võnnu Kihelkonna Komitee esimees.

1940-1941 „punasel aastal“ õnnestus Hangol (Vabadussõjas võidelnud Kuper-janovi partisan ja hilisem Vabadussõjalane oli NKVD meestele kindlasti tõeline maiuspala) vahistamisest ja Siberisse saatmisest pääseda.

Saksa okupatsiooni ajal oli hauptmann Hango 1943-1944 Omakaitse Tartu piirkonna pataljonikomandör. 1. novembril 1944 oli haupsturmführer (vastas hauptmanni ehk kapteni auastmele) Gustav Hango teenistuskohaks märgitud 20. SS diviisi grenaderide tagavarapataljon. Võib arvata, et ta tegi kaasa 1944. aasta Eesti kaitselahingud ja 1945. aasta Eesti diviisi sõjameeste lahingud Saksamaal.

Aastatel 1945-1946 viibis Hango sõjavangis. Hiljem elas Saksamaal Briti okupatsioonitsoonis DP laagris. Saksa Liiduvabariigis elades osales Hango aktiivselt eestlasete seltsielus. Oli Eesti Võitlejate Ühingu Vareli osakonna esimees ja Bocholti Eesti Rahvuskomitee liige.

Gustav Rudolf Hango suri 18. mail 1961 Saksa Liiduvabariigis Bocholtis.