Taasavastatud maarjakask, ehtne väärispuu
Puuajastul ehk ajal, kui kõik esemed mis vähegi võimalik tehti puust, oli maarjakask Eestis hästi tuntud puu.
Sadakond aastat tagasi tunti teda Eesti eri osades mitmesuguste nimede all.
Haanjamaal öeldi maarjakõjo või naariskask, Hiiumaal kirikask, Saaremaal raudkask või maadrekask. Maarjakasest tehti peitli- ja noapäid, piipe, vastupidavust nõudvaid adraosi, ilukarpe jm.
Ent kui puuajastu XX sajandi algupoolel lõppes, vajus koos vanade puutööoskustega unarusse ka maarjakase tundmine. Maarjakase ehk karjala kase tundmine ununes koguni nii põhjalikult, et 1930ndatel ei osanud seda looduses ära tunda isegi metsateadlased.
Maarjakaski leidub kõikjal
Andres Mathieseni 1934. aastal ilmunud soliidses teoses “Dendroloogia“ mainitakse vaid üht maarjakase leiukohta, Parasmetsa karjamaad Saaremaal. Tõsisemalt hakkasid Eesti dendroloogid maarjakasega tegelema alles alates 1970ndatest.
Selgus, et maarjakase avastamiseks tuleb vaid looduses lahtiste silmadega ringi käia. Suhteliselt lühikese ajaga leiti Eesti eri paikadest sadu maarjakaski, eriti ohtralt Lääne-Eestis ja saartel.
Kindlaim tunnus maarjakase määramiseks on tüve mõhnalisus. Piltlikult öeldes näeb maarjakase paksendustega tüvi välja justnagu hiigelsuur madu, kes on alla neelanud pesakonna küülikuid.
Ehtne väärispuu
Mõhnalised on tihti isegi jämedamad oksad. Kui mõni puhetunud tüvekoht risti pooleks lõigata, paistab, nagu oleks keegi puidupinnale vedanud terava pruuni pliiatsiga sakke, kriipslinnukesi ja sigrimigri mustrit. Niisugust süüd ei ole ühelgi teisel puul ja sellepärast loetakse maarjakaske väärispuuks.
Maarjakask on ainus puu meie looduses, mille hinda arvestatakse mitte tihumeetrite vaid kilogrammidega.
Ühe kilo maarjakase hind Euroopas on praegu märksa kõrgem kui kilo suhkru hind. Kuna tema puit on nii kallihinnaline, on teda Eestis hakatud kasvatama peamiselt istandikes.
Maarjakase propageerimisega tegeleb 2001. aastal loodud Maarjakase Selts.
Eestisse on nüüdseks rajatud juba sadu hektareid maarjakase istandikke. Kodumaisest maarjakasest valmistatakse nipsesemeid, suveniire, vineeri ja mööblit. Euroopa põhjamaade ainsaks looduslikuks väärispuuks ristitud puu kindlasti väärib seda, et teda meil tuntaks ja hinnataks kõrgelt kui sajandi eest puuajastul.
