Kuidas toetada lapse kõne arengut?

Saue lasteaia üks tugevus on tugiteenuste olemasolu ja kättesaadavus kohapeal. Tugiteenuste all mõeldakse logopeedilist ja eripedagoogilist abi lastele, kes seda vajavad. Praegusel ajal tundub selline kohapealne abi ainuvõimalik, aga mäletame veel aegu, kus kõneprobleemidega lapsi jooksutati Tallinnasse või Keilasse abi saama.

Meie lasteaed on suur ning kergemate ja tõsisemate kõne ja üldise arengu probleemidega lapsi koguneb päris palju. Abi andmisega oodata ei ole mõtet, sest võimalikult varajane sekkumine annab parima tulemuse. Erandiks on kolmeaastased häälduspuuetega lapsed. Neile me anname umbes aasta aega ja selle aja jooksul paljude hääldus paraneb loomulikul teel matkimise käigus. Kui kolmeaastane tuleb aga lasteaeda praktiliselt kõnetuna, siis peab logopeed kohe sekkuma.

Meie erilise tähelepanu all on alati olnud järgmisel aastal kooliminevad lapsed. Koolirühmade juures ei tegele logopeedid mitte ainult suulise, vaid ka kirjaliku kõne arendamisega. Lugemise ja kirjutamise eeloskustele aluse panemine toimub ju ikka lasteaias. Kõikidel lastel ei kulge lugema õppimine võrdselt: mõnele on see lihtne ja nauditav, teistele aga raske ja okkaline tee. Neile viimastele olemegi abiks oma erimetoodikal põhineva lugema õpetusega.

Meie töö saab edukas olla koostöös rühmaõpetajate ja lapsevanematega. Rühmaõpetajatega suhtlemine on igapäevane ja loomulk töö osa. Mõnevõrra keerulisem on suhtlemine lapsevanematega, sest otsest kokkupuudet on suhteliselt vähe. Vahendaja on enamasti lapse vihik, kuhu märgime oma töö sisu, ja harjutusvara, mida saab igapäevaselt kodus kasutada. Alati oleme rõõmsad, kui vanemad ise huvi tunnevad ja asjakohaseid küsimusi esitavad.

Mõned küsimused on sellised, mis korduvad ja pakuvad huvi paljudele vanematele.

Mida saame kodus teha lapse kõne arengu huvides?

Te saate teha väga palju ja seda üldse mitte nii, et võtate eraldi ette rääkima õpetamise tunni. Vajalik on pigem koostegelemine erinevate igapäevaste asjadega, olgu see siis koristamine, toiduvalmistamine, poes käimine või lapse mängu suunamine. Kõigi nende tegevuste ajal suhtleme lapsega rahulikult selgelt kõneldes ja lapse arvamust küsides. Anname lapsele võimaluse kogeda koos meiega erinevaid olukordi, käia kodust väljas, tajuda teistsugust ümbrust(eriline tähelepanu siinjuures loodusele). Nii areneb lapse tajukogemus, laieneb sõnavara ning tal on, millest rääkida eakaaslastega, kodustega, teiste täiskasvanutega.

Kas unejutu lugemine või jutustamine on vajalik, võib ju ka mõne video lapsele enne und käima panna?

See ühiselt veedetud aeg on ülimalt vääruslik ja kindlasti on teie rahustav hääl lapsele parim unerohi. Õhtuste ettelugemiste käigus tutvub laps raamatutega, tekib lugemishuvi ja hiljem jõuab laps iselugemiseni. Kooslugemine rikastab sõnavara, õpetab kuulama ja arendab fantaasiat. Plaadijutu puhul jääb puudu isiklikust kontaktist, võimalusest emotsioone kellegagi jagada, ema-isa lisaselgitustest.

Kas lapsega suhtlemisel võib kasutada nn „lapsesõnu“(kutsu, kätu jms) või räägime ainult grammatiliselt korrektsetes vormides ja õigete sõnadega?

Oleneb vanusest, aga kindlasti peab kasutama ka õigeid kirjakeelseid sõnu. Grammatiliselt peab lapsevanema kõne olema korrektne isegi siis, kui laps veel kõnelemisel eksib.

Millal hakata õpetama tähti?

Väga individuaalne, lapsel peab olema huvi või tuleb see huvi tekitada. Selleks saab kasutada erinevaid häälikumänge ja sealt edasi minna häälik-tähe vastavusele. Viieaastane võiks selliste mängudega algust teha.

Kas tänapäeva laps vajab rohkem arvutit või loodusmatka?

See on küsimus teile endale. Mõtleme selle üle.

Kas ja millal peab parandama lapse hääldusvigu?

Kui laps hääldab mõnda sõna valesti harjumuslikult, mitte häälduspuude tõttu, siis parandame. Kui mõni häälik ei tule veel välja (R,K), siis pole parandamisel mõtet. Kõigepealt leidke logopeed, kellega koostöös omandab laps õige häälduse ja siis saate hakata kodus harjutama. Parandada ei tohi tugeva emotsiooni all olevat või nutvat last. Kogelevat last üldjuhul ei parandata.

Kokkuvõtteks võib öelda, oma lapse kõige paremad arendajad on ikka emme ja issi, vanaemad ja vanaisad. Oluline on, et lapse kõik erinevad erivajadused avastataks õigeaegselt ja laps ei peaks kogema ebaedu kodus, lasteaias, hiljem koolis. Iga lapse tasakaalustatud ja eakohane areng sõltub olulisel määral meist, täiskasvanutest, meie tähelepanelikkusest ja professionaalsusest.