Valmis „Hiiumaa metsaomaniku abimees“
Vajadusest sellise ühise andmebaasi järele oli juttu juba aastaid ja nüüd on tore tõdeda, et oleme juttudest tegudeni jõudnud. Seltsi arengukavas olevatest prioriteetidest arendab see trükis kaht esimest liikmetele olulist arengueelistusega tegevusvaldkonda ̶ infot ja teenuste arendamist.
Oleme oma metsaühistuga kohaliku LEADERi tegevusgrupi MTÜ Hiidlaste Koostöökogu liikmeks ja saanud varemgi metsaomanike ühistegevust arendavatele projektidele LEADERi meetmest tuge. Toetatud on üleriikliku parimate talumetsamajandajate kokkutuleku korraldamist Hiiumaal, antud hoogu loodusturismile Malvaste piirkonna erametsades ja finantseeritud Soera talumetsa õppeklassi projekteerimist.
Soovitan siinjuures teistelgi metsaühistutel teha aktiivsemalt koostööd kohalike LEADERi tegevusgruppidega, sest on ju metsandus oluline maaelu osa ja just metsaühistutel on kanda vastutav roll selle teadvustamisel.
Liigagi tihti kiputakse metsandust pidama kuidagi teisejärguliseks ja rahastus meetmetes ära unustama, kuid süüdistada ei ole siinjuures küll kedagi teist peale metsarahva enda. Iga huvigrupp peab ju ise oma olemasolu ja vajalikkust otsustajatele meelde tuletama, huvide kaitse on üks oluline ühistegevuse eesmärk, ja seda mitte ainult üleriiklikul, vaid ikka ka kohalikul tasandil.
Tore on tõdeda, et Hiiumaal metsandust ära unustatud siiski ei ole, ja ega see ei olekski võimalik Eesti kõige metsasemas maakonnas, kus lausa 71% on metsaga kaetud ja inimeste igapäevatoimetamistes mets olulise tähendusega.
Kuigi elame infoajastul, oli erametsaomanikel siiski väga suur infopuudus Hiiumaal neile pakutavatest teenustest. Kohalikes ajalehes reklaamivad ennast üldjuhul vaid mõned üksikud suuremad firmad ja seda ka mitte pidevalt. Väiksematele ettevõtjatele on ajalehes reklaamimine ka liialt kallis turunduskanal.
Ajalehereklaamiga on ka see probleem, et mõnikord on reklaam eksitav, metsaomanikele pakutakse teenuseid, mille tegemiseks reklaamijatel tegelikult puudub nii kompetentsus kui vajalik tehnika ̶ elame ju vahendajate kuldajastul. Kahjuks on ka veebilehti väga vähestel siinsetel teenusepakkujatel, sest koduleht nõuab teatud IT-pädevust ja raha.
Trükises osalemine oli kõigile osalejatele tasuta. Lisaks paberil levitatavale trükisele saab faili alla laadida ühistu kodulehelt www.metsaselts.hiiumaa.ee.
Trükise valmimise teostas Hiiumaal tegutsev firma Recado Meedia. Kunstnik Peeter Roasto sõbralikud joonistatud tegelased on tuttavad juba varasematestki Hiiumaa Metsaseltsi infomaterjalidest.
Paljud metsaomanikud ei ela ise saarel, seetõttu on neile uudiseks ka see info, mida kohalikud inimesed teavad kogemustest, nt et naaberküla mees pakub seda teenust. Kuid pole see Hiiumaa nii väike, et saare ühe kandi inimesed kõike teaks, mis saare teises otsas tehakse. Hiiumaa Metsaseltsi liikmetel on metsameetme kaudu olnud võimalus soetada metsatehnikat, millega saab soovijatele ka teenuseid pakkuda. Sellegi kohta on potentsiaalsetele klientidele liiga vähe infot teada.
Oleme trükisesse koondanud 30 teenusepakkujat, keda metsaomanikul võiks vaja minna ̶ alates maamõõtjatest, nõuande pakkujatest, metsakasvatajatest ja raietööde tegijatest kuni metsataristute hooldajate ja ehitajateni välja. Rõõmu teeb see, et enamik trükises esitletavaid on meie ühistu liikmed.
MTÜ Hiiumaa Metsaselts alustas oma tegevust 1999. aastal, jaanuaris 2015 kuulub meie liikmeskonda 226 erametsaomanikku. Meie ühistusse on algusest saati ära mahtunud nii füüsilised kui juriidilised metsaomanikud olenemata metsaomandi suurusest.
Paarikümne aasta jooksul pärast eraomandi taastamist Eestis on oluliselt edasi arenenud metsaomanike teadlikkus ja suhtumine oma metsaomandisse. Suurt rolli selles arengus on kandnud metsaomanike koondumine metsaühistutesse. Tänu õppepäevadele ja üldise teadlikkuse kasvule on metsaomanikud järjest enam hakanud aru saama, et oma metsas on vaja pidevalt toimetada, ning nii on neil valmisolek teenuste kohta infot saada ja nad esitavadki päringuid.
Hiiumaa Metsaselts on korraldanud õppepäevi, kus oleme demonstreerinud eurotoetustega soetatud keskkonnasõbralikku metsatehnikat. Nendel õppepäevadel on olnud väga aktiivne osavõtt ja oleme saanud veel kord kinnitust, et inimestel on vajadus teada saada, milliseid võimalusi Hiiumaal metsamajanduses on.
Samuti soosib tulumaksuseadus seda, et metsaomanikud oma metsadesse rohkem tegevusena tagasi investeeriks. Kui veel mõni aasta tagasi ei olnud füüsilisest isikust metsaomanikul võimalik oma metsa majandamisega seotud kulusid deklareerida ja tulumaks tuli kohe ära maksta tulu saamisele järgneva aasta deklaratsiooni alusel, siis nüüd on võimalik kolme aasta jooksul saadud tulust oma metsamajandamiseks investeeringuid teha. Metsaomanikud kasutavad seda võimalust järjest teadlikumalt.
Eesti kõige väiksema maakonna majandusruum on meretaguse asukoha tõttu ahtam kui mandrimaal, aga metsaomanikud saavad siingi kindlad olla, et valides oma tööd väärtustavad koostööpartnerid, saab ka Hiiumaal metsaomanikuks olemisest rõõmu tunda
