Intervjuus Saarte Häälele ütles Maripuu, et hoolimata rahalisest miinusest on ta tänulik piimatööstusele, et nad piima ära viivad, maksku nad siis, mis nad maksavad. "Kui ma pean oma toodangu maha kallama, siis tuleb tõesti vesi silma," sõnas ta.

Vastuseks küsimusele, miks ta üldse loomi peab, ütles Maripuu, et "kui sa oled eluaeg seda tööd teinud, siis teed hingega. Mul on rahuldus, kui ma lähen lauta. Ma räägin loomadega, pisike vasikas on laudas, silitan seda. Mis ma siis päeva läbi toas teen? Seebikaid ma ei taha vaadata, nii et mis mul siis teha on."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena