Koeru vallas Vao külas tuleb kraanidest joogikõlbmatut vett: õnneks terendab probleemile lahendus
Pliidil oleva poti põhja koguneb paks kiht pruunikat setet. „Koorin pealt lubjakihi ära, rooste settib põhja– supiks keeta kõlbab. Aga juua see vesi ei kõlba,“ kinnitab Helve Kukk ja laseb prooviks kraanist tassitäie vett. Sel on tõepoolest lõhn. „Joogivett toon ma viieliitrise plastpudeliga naabrite juurest, kel oma kaevud. Suvel rattaga, talvel kelguga. See vesi võib nädal aega pudelis seista ja midagi ei juhtu – ikka ilus valge.“
Helve Kuke hubane ahiküttega korter asub kõige vanemas kolhoosiajal ehitatud majas. Septembris saab tal siin elatud kümme aastat (enne seda elas ta uuemas kolmetoalises, veel varem koolimajas). Ta ei mäleta, et varem oleks Vaol veega sellist muret olnud. „Aga siis oli tarbimine suur: lautades loomad, katlamaja, kõik korrusmajad olid rahvast täis. Kui majand lagunes, kolis siit ära üle 40 pere,“ lausub ta.
Kui probleemid algasid, lasi ta paigaldada veefiltri ja on seda mitu korda vahetanud. Poeg alles vahetas. Sellegipoolest on kümne aastaga saanud tema valgest voodipesust pruun ja kodumasinate korrashoiuga tuleb tublisti vaeva näha. Nüüd on Helvel üks unistus – kui sellest vee tassimisest pääseks!
Viimati võttis Terviseameti Põhja talitus veeproovi Vao lasteaiast läinud aasta jaanuaris ja tõdes, et selle rauasisaldus ületab lubatud norme. Amet alustas Koeru Kommunaali suhtes riikliku järelevalvemenetluse seoses joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavusega Vao külas. Samuti päris amet aru, millised on Vao küla joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjused, milliseid abinõusid ettevõte kavatseb rakendada ja mis ajaks Vao küla joogivesi kvaliteedinõuetele vastab.
Koeru Kommunaali arendusjuht Enn Sakkis selgitab, et päev enne kontrollimist oli Vao lasteaeda paigaldatud filter, see oli seadistamisel ja seal on nüüd asi korras.
Rauaühendite hulk vees on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud: kui lubatud on 0,2 mg liitri kohta, siis 2014. aastal oli see 2,0 mg/l ja kõige suurem mõõdetud kogus 4,0 mg/l. „Vao mõlemad puurkaevud, Vigla ja Keskuse, asuvad ühel horisondil. Raba on kohe kõrval, võib-olla see mõjutab,“ ütleb Sakkis.
Teine mure on vähenenud tarbimine. Kui puurkaevust võetavas vees ületab rauaühendite sisaldus normi viis korda, siis tarbija juures enam kui kümme korda. Kui rauaühendid settivad veetrassides, hakkab see trasse ummistama. „Seepärast oleme aastas paar korda trasse läbi pesnud, aga kogu setet pole võimalik välja pesta. Sagedased on lekked. Kui trassidesse satub õhku, tuleb see eesti keeles öeldes rauaplöga toru seinte küljest lahti ja jõuab tarbijateni,“ ütleb Sakkis. Seda selgitati ka Terviseametile. Eelmisel aastal valmis projekt „Vao küla veetorustike ja puurkaev-pumpla rekonstrueerimine“, mis sai aasta viimasel kuul ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt rahastuse. Kokku maksavad tööd 205 000 eurot, KIK-ilt saadi 165 750 eurot, 39 250 eurot on omaosalus.
Sakkis selgitab, et uuendatakse Keskuse puurkaev-pumpla, paigaldatakse rauafiltrid ja et saada lahti torudesse kogunenud settest, rekonstrueeritakse 1280 meetrit veetorustikku ja ehitatakse 46 meetrit uut, kuni majade kinnistupiirini.
„Kui see on valmis, peseme läbi ka majasisesed torud, seda küll mitte projekti raames,“ lubab Sakkis. Omanikujärelevalve hange kuulutatakse välja sel kuul, tööd on plaanis teha suvel.
Ise elab Sakkis Ervital, kus varem veemuret polnud. Nüüd on sealgi rauaühendite sisaldus vees tõusnud lubatust kõrgemale – 0,35 mg liitri kohta. Põhjused samad: raba kõrval, tarbimine vähenenud. „Loodame veel sel aastal taotluse esitada, et ka Ervital kraanist puhast vett tuleks,“ sõnab Sakkis.
